31 protsenti inimestest tunneb end kodukandis pärast pimeda saabumist ebaturvaliselt, selgub justiitsministeeriumi tellitud TNS Emori mullu novembris-detsembris läbiviidud uuringust.
Kolmandik inimestest tunneb end pimeda saabudes kodukandis ebaturvaliselt
29. jaanuar 2013, 15:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu käigus küsiti inimestelt, kui turvaliselt nad tunnevad ennast kodukandis pimedal ajal üksi olles.
«Nende inimeste hulgas, kes end turvaliselt tunnevad, on toimunud väike langus,» nentis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jako Salla. «Siiski tunneb enamik inimestest end koduakandis turvaliselt. Eelkõige on turvatunne langenud Ida-Virumaal.»
«Pigem turvaliselt» tundis end 69 protsenti, 31 protsenti aga tunnistas, et tunneb end «pigem ebaturvaliselt». 2011. aastal oli pilt veidi parem. Siis pidas kodukanti pimedal ajal turvaliseks 72 protsenti ja 2010. aastal 73 protsenti.
Küsimusele, kas olete isiklikult viimase 12 kuu jooksul langenud mõne kuriteo ohvriks, vastas 8 protsenti, et nad on langenud kuriteo ohvriks. Ohvrikslangemine oli võrreldes muu Eestiga taas märksa kõrgem Ida-Virumaal, kus oli ohvreid 13 protsenti.
«Võrreldes varasemate aastatega on siin langustrend,» kommenteeris Salla.
Küsimusele, kui tõenäoliseks inimesed peavad, et nendega järgmise 12 kuu jooksul üks või teine halb asi juhtub, vastas 37 protsenti inimestest, et teda petetakse tahtlikult kauba või teenuse ostmisel. 2011. aastal oli see 45 protsenti.
Varastamist ja omandi kahjustamist pidas tõenäoliseks samuti 37 protsenti, 2011. aastal 41 protsenti.
Seda, et keegi teine kasutab isiku teadmata tema isikuandmeid, pakkus 25 protsenti (aasta varem 29 protsenti) ja koju sissemurdmist pidas tõenäoliseks 24 protsenti (aasta varem 27 protsenti). Vägivalla ohvriks kartis langeda 19 protsenti (aasta varem 21 protsenti) ja seksuaalkuriteo ohvriks 8 protsenti (aasta varem 6 protsenti).
«Vägistamise puhul on Ida-Virumaa ja venekeelne elanikkond see, kes ohtu suuremaks hindab,» märkis Salla.
Siisk on tema sõnul hinnangud märksa kõrgemad kui reaalsus: «Reaalselt puutuvad inimesed selliste kuritegudega palju harvem kokku.»