Poliitikud rõhutasid erivajadustega inimestele hariduse tagamise tähtsust

Foto: Liis Treimann / Postimees

Tänasel erivajadustega inimeste tööturule kaasamise arutelul sõna võtnud poliitikud märkisid, et tööturule jõudmiseks peavad erivajadustega inimestele olema tagatud hariduse omandamise võimalused.

Reformierakondlane Jüri Jaanson ütles riigikogus, et erivajadustega inimeste tööturul toimetulemise tähtis aspekt on hariduse, sealhulgas kutsehariduse omandamise võimalus. «Seetõttu on äärmiselt oluline, et meie haridusasutused ja kutseõppekeskused saaksid kaasaegselt ja jooksvalt kohandatud erivajadustega inimeste vajaduste järgi. Olulised on ka õppejõudude ja õpetajate teadmised erivajadustega õpilaste vajaduste kohta,» lausus ta.

Rääkides tööealiste tavainimeste ja erivajadustega inimeste tööhõive lõhest, ütles ta, et seda olukorda peaks aitama muude meetmete hulgas parandada lähiajal valitsusele esitatav tööturumeetmete plaan. Selle järgi tuleks tema sõnul töövõimetuse asemel hindama hakata töövõimet ja eelistama töövõimetuspensioni maksmisele töövõimet taastavaid investeeringuid nagu abivahendid, koolitus ja muud erivajadusega töötaja toimetulekut võimaldavad instrumendid. «See on väga oluline erivajadustega inimeste kaasamiseks aktiivsesse tööellu,» ütles Jaanson.

Samu muudatusi pidas riigikogu ees esinedes vajalikuks ka sotsiaalkomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv esimees Margus Tsahkna, kes tõi esile ka haridust puudutavad probleemid. «Alg- ja põhihariduse inimesed omandavad, kuid hiljem on erivajadustega inimestel raske oma haridust täiendada ja see on väljakutse meie haridussüsteemile ja kindlasti ka omavalitsustele, mis puudutab ka kõikvõimalikke toetusi, et inimesed pääseksid juurde nendele võimalustele, mis nendele peaks kuuluma,» lausus ta. «Omavalitsuste arusaadav ettevaatlikkus, kuna need rahalised vahendid lihtsalt puuduvad – see takistus tuleks ületada.»

Tsahkna leidis ka, et avalik sektor võiks olla töökohtade täitmisel eeskujuks, eelistades võrdsete kandidaatide puhul erivajadusega inimesi. Samuti võiks tema hinnangul kaaluda riigihangete seaduse muutmist, et võrdsete pakkumuste korral soositaks erivajadustega inimestega tegelevaid sotsiaalseid ettevõtteid.

Lisaks pidas ta oluliseks sotsiaalset ettevõtlust soodustada. Nii võiks riigikogu tema sõnul üle vaadata võimalused, et sotsiaalne ettevõte saaks suunata oma tegevuse kasumi teenimisele ning saada samal ajal raha ka mitmesugustest fondidest, milleks äriühingutel praegu võimalust ei ole. «Loomulikult tuleb siin küsimus üles riigiabi positsioonist lähtudes, kuid see on teema, mida me võiksime arutada,» ütles ta.

Tsahkna avaldas lootust, et riiklikult tähtsa küsimuse arutelule järgnevad lähiaastatel ka riiklikult tähtsad tulemused. «Aluseks on meie endi, kogu ühiskonna suhtumise muutmine ja sellise julguse ja ettevõtlikkuse süstimine nendesse inimestesse, kes ühelt poolt tegelevad ettevõtlusega, ja teiselt poolt erivajadustega inimestesse, et nad julgeksid tulla välja ja küsida seda, mis neile tegelikult kõigiga võrdselt kuulub,» lisas ta.

Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt märkis, et kui arutelul räägiti erivajadustega inimeste tööturule kaasamisest ja seda toetavatest meetmetest, siis tegelikult tuleb juba enne tööturuni jõudmist kindlustada, et ükski laps ei jääks abita haridussüsteemis. Tema sõnul peaks haridussüsteem tagama, et erivajadusega inimestele ei jääks mitte ainult lihtsamad tööd, vaid nad saaksid ka nii-öelda targa töö tegemise võimaluse.

Kütt juhtis tähelepanu, et kui valitsuse määruse alusel võisid omavalitsused seni kasutada tasandusfondist pedagoogidele määratud palgaraha ka tugispetsialistidele ehk näiteks logopeedidele ja psühholoogidele palga maksmiseks, siis nüüd on raha sihtotstarbeline ja vaid õpetajate palgarahaks.

«Omavalitsused on olukorras, kus seda väga vajalikku tugiteenust suudavad pakkuda vaid need, kellel on selleks rahaline võimekus ja võib-olla ka prioriteet sellest aru saada. Teenus on aga väga vajalik ja erivajadusega, olgu see siis tervisliku või haridusliku erivajadusega laps, et ta üldse haridussüsteemis püsiks,» ütles Kütt, viidates seejuures haridus- ja teadusministri sõnadele, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetlemine on nüüd riigikogu käes ning tema poleks vastu, kui seadusesse kirjutataks kohustus tagada tugispetsialistidele raha.

Kütt kutsus saadikuid nägema tervikut ning märkis, et näiliselt suurem kulu sotsiaal- või haridusvaldkonnas annab riigile hiljem palju rohkem tagasi ja jätab inimesele ka võimaluse inimväärseks eluks. «Ja veel, ärme kardame vaadata üle ja vajadusel teha ka muudatusi seadusandluses ning riigi vastutust suurendada, et tagada vähemalt miinimumosas võrdsed võimalused kõigile erivajadustega inimestele sõltumata nende elukohast ja nende omavalitsuste haldussuutlikkusest või -suutmatusest,» lisas ta riigikogus toimunud arutelul.

Sotsiaalkomisjoni initsiatiivil toimunud arutelul võtsid riigikogu liikmete kõrval sõna Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal ja MTÜ Abikäsi juhatuse liige Indrek Ülper.