Vello Vikerkaar: sõnumeid Davosist

, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vello Vikerkaar
Vello Vikerkaar Foto: SCANPIX

Davos oli sel aastal rahvusvahelise ajakirjanduse standardite järgi igav. Kuulsusi oli vähe, megaeelarvega kokteilipidusid andis otsida ja majanduskriisi tõttu oli kinke kaasa haarata napilt mis napilt.

Siiski suutsin koos Eesti delegatsiooniga aega hästi veeta: me kõik saime piisavalt nipsasjakesi ja suutsime kenasti edendada meie väikese riigi huve. Mind pole üldse raske rõõmsaks teha ja ma oleksin olnud rahul isegi ainult sellega, et EAS on nõus tasuma 20 000 dollarit, mida mul foorumil osalemiseks tarvis läks. (Maksumaksjad, rahunege – nad lükkasid tagasi mu soovi lennata kohale eralennukiga ja ma pidin leppima tavalise lennuga.)

Nagu ikka, tuleb selleaastast Maailma Majandusfoorumit ümbritsevas negatiivses melus osaliselt süüdistada ajakirjandust. Tundub, et kuna Bonot polnud kohal (ehkki Charlize Theron oli), ei osanud isegi International Herald Tribune selle kohta midagi mõistlikku öelda. Saamata võimalust lipitsevalt ülistada U2 rokitähe sügavaid teadmisi maailmapoliitikast, anti hoopis teada, et «Kriis on uus normaalsus». Artiklid «inimolu rahutust, raskuste ees olekust» annavad tunnistust silmaklappidega New Yorgi kirjameestest, kelle suurim raskus on leida ehe Nova Scotia lõhe hommikuse saiakese peale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles