Arvutimäng õpetab räimele mõtlema

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsioonieksperdi Ivar Tamme sõnul võib ta suu peast ära rääkida, et Läänemere olukorda selgitada. Parem mängitagu arvutimängu, mis teeb kõik hoobilt selgeks.
Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsioonieksperdi Ivar Tamme sõnul võib ta suu peast ära rääkida, et Läänemere olukorda selgitada. Parem mängitagu arvutimängu, mis teeb kõik hoobilt selgeks. Foto: Margus Ansu / Postimees

Eestimaa Looduse Fond testib koolides uut mängu «Kala!», mis peaks mängijale üsna kiiresti selgeks tegema, mis juhtub Läänemere räimega, kui koostöö asemel võidab isekus.

Mäng tundub esmapilgul väga lihtne. Kõigil riikidel ehk mängijatel on ühine räimevaru ja igal riigil kindel hulk raha ja laevu. Iga riik otsustab ise, palju laevu ta parajasti merele saadab või sadamasse jätab, palju juurde ehitab või palju maha müüb. Laevade ehitamine maksab raha, kalapüük toob aga raha sisse.

Eesti rahvuskala räime on niisiis püüdmas sõltuvalt mängijate hulgast kuni kaheksa riiki ja kõik nad tahavad võitmiseks teenida võimalikult palju raha. Kalapüügituhinas võib aga juhtuda, et räimevarud hakkavad kahanema või saavad sootuks otsa, mis toob kaasa kõigi osalevate riikide automaatse kaotuse. Sel juhul kulub kõigi mängijate teenitud raha kalandussektori hävingu tagajärgede kinnimaksmiseks. Niisiis – kas kõik kaotavad või üks võidab.

Häda sunnil peavad võistlejad pidama läbirääkimisi, et saavutada räimepüügis tasakaal ja säilitada jätkusuutlikuks püügiks piisavad kalavarud. Mida rohkem on mängijaid, seda keerulisemad on läbirääkimised ja seda raskem on hoida tasakaalu osalejate huvide ja räimevaru säilitamise vahel.

Mängijatel on kasutada läbirääkimiste aken, milles saab vaielda püügipiirangute üle. Mängu seis ilmub ekraanile graafikutena, mis kajastavad näiteks räimevarude kõikumist või teiste mängijate laevade hulka. Taustal jookseb ekraanil mängu uudisvoog ning lisainfot saab ammutada Kalawikist.

Raha või kala?

Postimees käis koos mängu loomise eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsioonieksperdi Ivar Tammega läinud nädalal Põlva ühisgümnaasiumis mängu proovimas.

Tegu pole mingi kolmemõõtmelise kollitapmisega, ent lastele paistab see meeldivat. Nende huvi mängu vastu kinnitasid nii kohati üsna emotsionaalseks kiskunud läbirääkimised kui ka laste tegemisi kõrvalt seiranud kolm õpetajat.

«Kuulge, loodusklass! Kas te mõtlete raha peale või kala peale?» aasis lapsi bioloogiaõpetaja Urve Lehestik. «Bioloogiatunnis nad küll nii hasartsed pole.»

Samuti mängu proovimise juures olnud Põlva ühisgümnaasiumi õpetajapraktikandi Liina Roobi sõnul on mäng lastele kasulik. «Ühest küljest on eesmärk võita, aga samas peavad mängijad koostööd tegema, sest muidu nad kaotavad kõik,» lausus ta.

Mängus kerkivad esile iseloomutüübid – leidub neid, kes eelistavad tõmmata mere räimevarudest tühjaks ja lasta põhja kasvõi terve mäng, et ainult keegi teine ei võidaks. Leidub neid, kes ei suuda püügipiirangute kokkulepetest kuidagi kinni pidada.

Kalamängu loomise eestvedaja Ivar Tamme sõnul osaleb Eestimaa Looduse Fondi rahvusvahelises projektis, mis otsib uudseid merekaitselisi teavitusvahendeid. Projekti keskmes on Läänemere internetiportaal balticseanow.info. Arvutimäng «Kala!» loodi projekti raames.

Tamm rõhutas, et mängu põhimõte ei ole iseenesest originaalne. «See on täiustatud versioon Dennis Meadowsi mängust «Fishbanks» (2001), milles ühe arvuti ja paberist otsuselehtede abil mängiti kujuteldaval ranniku- ja avamerel,» selgitas ta.

Ühisvara tragöödia

Mäng põhineb «ühisvara tragöödia» mudelil.

«See tähendab, et ratsionaalne kasutaja üritab ühisomandi võimalikult kiiresti tühjaks tõmmata, sest kui tema ei tõmba, siis tõmbavad teised,» selgitas Tamm.

Kalavarude puhul on piiride tõmbamine keeruline – igal riigil võib küll olla oma majandus­tsoon, aga meri on ikkagi ühine ja kalad liiguvad tsoonist tsooni.

«Merd ei saa erinevalt maast ära erastada ja merel kannatavad kahju kõik ühiselt, olgu see siis kalavarude vähenemine või merereostus,» lausus Tamm. «Sa võid suu peast ära rääkida, et olukorda inimestele selgitada, aga palju lihtsam on lasta neil «Kala!» mängida.»

Tamme sõnul loodab Eestimaa Looduse Fond, et koolid hakkavad kasutama kalamängu majandusgeograafia tundides õppevahendina.

«Praegu käib tehniline testimine väiksemates rühmades ja leidub veel vigu, mida parandada,» selgitas ta. Tegelikult on firmas 5D Vision toodetud mängu testversioon juba praegu tasuta kättesaadav veebiaadressilt http://kala.5dvision.ee/.

Mängida saab mitmekesi mitmel arvutil, sest mängitakse keskses serveris. Piisab koodi sissetoksimisest, et ühineda mänguga ükskõik millisest maailma otsast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles