Kõrgessaare vald soovib ühineda Kärdla linnaga, sest riigikogus olev seaduseelnõu lubab tulevikus ühineda ka ilma ühise piirita valdadel.
Hiiumaal tahetakse ühineda ühispiirita
7. veebruar 2013, 07:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgessaare vallavolikogu kaalub tänasel istungil teha Kärdla linnale ettepaneku alustada kahe omavalitsuse ühinemist. Mured 1319 elanikuga Kõrgessaares on sarnased muredega väikevaldades üle Eesti: valla elanikkond väheneb, sellest tulenev finantsperspektiiv (või -perspektiivitus), investeerimisvõimekuse langus ja avalike teenuste pakkumise raskus.
Ettepaneku kohaselt moodustataks Kõrgessaare valla ja Kärdla linna baasil uus omavalitsusüksus, millel aga puudub ühine piir. Kahe üksuse vahele jääb kaheksa kilomeetrit Pühalepa vallariba. Ühise piirita ühinemist võimaldab läinud nädalal riigikogus esimese lugemise läbinud seaduseelnõu, mis soodustab ja lihtsustab kohalikel omavalitsustel vabatahtlikku ühinemist.
Kehtiva korra järgi olid kohalikele omavalitsustele seadusega ette nähtud ühinemispiirkonnad. Ühinejatele suuremate valikuvõimaluste tagamiseks seaduse vastuvõtmisel ühinemispiirkonnad kaovad. Tingimuseks jääb vaid see, et üldjuhul tuleb ühineda naabriga.
Meenutab aprillinalja?
Hiidlasest riigikogu liige Kalev Kotkas (SDE) leiab, et riigikogu menetluses oleva eelnõuga lüüakse senine kirju halduskorralduse pilt veel segasemaks. «Nüüd saame väga suurte ja imepisikeste omavalitsuste kõrvale ka mitmest lahustükist koosnevad omavalitsused,» nentis Kotkas.
Ta lisas utreerides, et sellisel juhul luuakse tingimused näiteks Kihnu ja Ruhnu ühinemiseks, teoreetiliselt ka Vormsi ja Piirissaare liitumiseks. «Emmaste valla ammune aprillinali, kus tehti ühinemisettepanek Leisi vallale Saaremaal, selleks et Soela väin oleks tulevase valla sisemeri, on varsti ka praktiliselt võimalik,» nentis Kotkas.
Kotkas leidis, et kui üks omavalitsusjuht kurdab ministrile, et tahaks ühineda, aga me pole naabrid, tehke seadusesse erand, siis ei peaks kohe väikese võidu nimel seadusemuudatusega riigikokku tulema, vaid vaatama ka n-ö suurt pilti. «Riigikogu ei tohi töötada pitsabaari põhimõttel, kus igaüks tellib, mis talle parasjagu meeldib,» lisas Kotkas.
Saartel põhjendatud
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas, et selline kompromiss seaduses on põhjendatud saartel, kus on olemas selged tõmbekeskused, kelle suunas ühinemisprotsess käib. «Mulle on selgelt antud indikatsioon, et Kõrgessaare ja Kärdla sooviksid ühineda, ja loomulikult nad sooviksid ühineda nii, et ka teised Hiiumaa omavalitsused ühineksid. Paraku teistel seda soovi ei ole,» tõdes minister.
Kiisler on rääkinud ka Pühalepa valla nende külade elanikega, kes seal vahepealsel kaheksakilomeetrisel maatükil elavad. Nad on ministrile öelnud, et pigem tunnevad ennast Kärdla elanikena, nende jaoks on Kärdla linn palju lähem, sest näiteks Pühalepa valla valitsus asub hoopis teisel pool Kärdla linna.
«Kui meilt küsivad Kõrgessaare valla ja Kärdla linna elanikud, et kas me võiksime ühineda, siis tegelikult selle kaheksa kilomeetri pärast süda ei luba ja käsi ei tõuse «ei» ütlema,» rääkis minister riigikogus.
Kui riigikogu menetluses olev seaduseelnõu vastu võetakse, muutub ka senine ühinemistoetuste maksmise kord. Kehtiva korra alusel saavad ühinenud omavalitsused riigilt 40 eurot toetust iga elaniku pealt, kuid kui kaks juba ühinenud omavalitsust ühinevad omakorda kolmandaga, siis neile toetust ei maksta.