Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Politsei hakkab korrarikkuja ülestunnistusi videosse võtma

Kiirusemõõtmine. FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Kui valitsuse täna heaks kiidetud väärteomenetluse seadustiku muudatus rakendub, hakkavad korrakaitsjad tulevikus asendama väärteoprotokollide koostamist videosalvestistega, mis muutuvad ametlikeks asitõenditeks. Nii muutub näiteks kiiruseületamise menetlus inimese jaoks poole lühemaks.

«Praegu viiakse väärteomenetlus läbi suure hulga paberitega. Nende mõte on kehtestada reaalseid normistikke, et inimeste ütlused oleks üles märgitud. Nüüd on võimalik nii see, mis toimub näiteks kiiruseületamisel, kui ka ütlused, tõendada videoga,» kirjeldas siseminister Ken-Marti Vaher.

Vaheri sõnul võimaldab muudatus tulevikus aega kokku hoida.

«Meil on aastas umbes 200 000 väärteomenetlust, neist 50 000 liikluses. Kui seni võtab ühe protokolli koostamine aega ligi 45 minutit, siis pärast seadusemuudatust on võimalik võtta videosalvestis kui tõend arvesse ja asendada suur hulk eri protokolle videosalvestisega,» kirjeldas Vaher.

Kui seni võtab ühe protokolli koostamine aega ligi 45 minutit, siis tulevikus 20. Nii hoitakse kokku 30 politseiniku aastapalga suurune summa.

«Ressursi mõttes tähendab see seda, et väärteomenetluseks kuluv aeg väheneb 20 minutini. Aasta lõikes aitab see kokku hoida 30 ametniku aastapalga ja tähendab 60-70 tuhande töötunni säästmist. Suurendame selle võrra järelevalve mahtu.»

Võiks juulist rakenduda

Vaher loodab, et seadusemuudatus saab parlamendi heakskiidu juuniks ja menetlus võib muutuda juba aasta teisest poolest.

«Täna on 100 politsei patrullautot videovõimalusega ja me ka suurendame seda arvu,» lubas minister.

Vaher avaldas lootust, et videotõend on ka menetluse järel üheselt tõlgendatav. «Vaidlusi on olnud mitmeid, kohus on otsustanud küll riigi ja küll menetlusosalise kasuks, aga ma arvan, et kui on olemas selge tõendusmaterjal, siis on kohtul ka selgem alus langetada mõistlik otsus.»

Väärteo asjaolud vahetult tuvastanud ametnik saab hiljem kohtumenetluses osaleda tunnistajana ning anda ütlusi enda poolt kogetu kohta.

Ka lubab eelnõu loobuda väärteomenetluses riikliku registri andmete väljatrüki lisamisest väärteo toimikusse. Kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega ning registrisse tehtud päring on korratav, tehakse vastavast andmekogust päringu tegemise kohta märge väärteoasja materjali.

Tagasi üles
Back