Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2011/03/06/531307t1h19c3.jpg)
Valitsus loobus arvamuse andmisest Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni saadikute algatatud ja jaanuari lõpus esimese lugemise läbinud eelnõule, mis muudaks riigikogu valimistel avatuks parteide üleriigilised nimekirjad ja tähendaks, et väga väikese häälte arvuga kandidaadid tänu parteide järjestatud nimekirjadele parlamenti enam ei pääse.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel pidas justiitsministeerium oluliseks, et riigikogu valimisi põhimõtteliselt mõjutavaid küsimusi arutataks laiemas ringis. Lisaks põhjalikumale sisulisele debatile vajab eelnõu ministeeriumi hinnangul ka detailsemat mõjuanalüüsi, sest praegu on seletuskirjas kirjeldatud küll avatud nimekirjade võimalikke positiivseid tulemeid, kuid muud mõjud on märkimata.
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel jagatakse üleriigiliste nimekirjade põhjal kompensatsioonimandaatidena umbes veerand riigikogu kohtadest. Sel moel pääsevad riigikokku kandidaadid, kes pole isiku- või ringkonnamandaadiga valituks osutunud. Senise korra järgi saavad kompensatsioonimandaadi inimesed, kes paiknevad erakondade kinnitatud üldnimekirjades eespool, olenemata sellest, kui palju hääli on nad valijatelt saanud.
Eelnõu algatanud Tõnis Lukas, Andres Herkel ja Juku-Kalle Raid soovivad aga, et samamoodi nagu juba praegu ringkonnanimekirjades, reastuksid kandidaadid ka üldnimekirjades isiklikule häältesaagile vastavalt ümber. Nii pääseksid parlamenti mitte need, kes asuvad parteide esitatud nimekirjade eesotsas, vaid need, kes on kogunud oma ringkonnas suurema häälteprotsendi, mida arvestataks valimisringkonna lihtkvoodist.
Algatajad märkisid eelnõu seletuskirjas, et kuna muudatus looks nimekirjades võrdsed tingimused, soosiks see iseseisvaid ja rahvale usaldusväärsemaid kandidaate ning teeks valijatele palju arusaadavamaks ja usaldusväärsemaks kogu valimissüsteemi.
Juba mullu suvel esitas praeguseks riigikogust lahkunud Tõnis Lukas samasisulise muudatusettepaneku elektroonilise hääletamise korda täpsustavale eelnõule, kuid parlamendi põhiseaduskomisjonis ei leidnud see toetust. Komisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles toona, et Lukase ettepanek pole sugugi halb ja väärib kaalumist, ent see ei kuulunud kõnealuse eelnõu juurde.
2004. aastal koostas Tartu ülikooli politoloogia osakond toona riigikogu menetluses olnud valimisseaduse muudatustele ekspertiisi, kus analüüsiti põgusalt ka ettepanekut reastada kandidaadid kompensatsioonimandaatide jaotamisel ümber. Allan Sikk, Rein Taagepera ja Rein Toomla märkisid siis, et aastatel 1992-2003 ei oleks taoline muudatus mandaatide jaotust erakondade vahel üldse muutnud, küll aga oleksid mõnevõrra muutunud riigikokku pääsenud erakondade esindajad.
Riigikogu valimistel saavad parteid kandidaate üles seada 12 valimisringkonnas. Lisaks koostab iga erakond ühtse üleriigilise nimekirja, kus on reastatud kõik ringkondades esitatud kandidaadid. Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaatidena umbkaudu 75 protsenti riigikogu kohtadest. Ülejäänud kohad jagatakse kompensatsioonimandaatidena üleriigiliselt.
Järgmised riigikogu valimised toimuvad Eestis 2015. aasta 1. märtsil.