Ülikooli kolledžid püüavad vee peal püsida

Narva kolledži direktor Katri Raik võtab avasüli vastu kõik täiendusõppijad, kellest paljud võivad tulevikus tulla Venemaalt. Foto: Toomas Huik

Tasuta kõrgharidus paneb ülikooli kolledžid olukorda, kus raha napib, ning kolledžid otsivad viise ellujäämiseks.

«Ma ei kujuta ette, kuidas hakkama saada alla viiesaja tudengiga,» märkis Narva kolledži direktor Katri Raik. Praegu õpib seal üle 700 tudengi, kuid üldise tudengite hulga vähenedes võib see arv kahaneda.

See aga omakorda tähendab sissetuleku vähenemist, seda nii tasuliste kui ka riigi rahastatud kohtade tõttu. Nimelt annab riik nüüd ülikoolidele summa, mille näiteks Tartu Ülikool jagab laiali vastavalt koolitusvõimsusele. Sisuliselt tähendab see, et ülikool paneb paika, kui palju teaduskond või kolledž võib tudengeid vastu võtta. Igale kolledžile antakse õpetamiseks ülempiirarvuga seotud rahasumma.