Kirjutaja, preili, mängur, nuhk

«Sõda enne sõda: Nõukogude eriteenistuste tegevusest Eestis kuni 1940. aastani» (SE&JS, 784 lk). Foto: Repro

Aastatel 1920–1940 esitati Eesti Vabariigis kohtuvõimudele vastutusele võtmiseks kokku ümmarguselt pool tuhat inimest, keda kahtlustati spionaažis NSV Liidu heaks. Neist teadaolevalt 393 suhtes langetati kohtuotsus, mis 315 juhul oli süüdimõistev. NSV Liidu luurel olid Eestis mõned suuremad õnnestumised, nagu näiteks Pioneeripataljoni kapteni Konstantin Nikolai Trankmanni värbamine 1935. aastal, kuid ulatuslikust edust Eesti poliitikute, riigiametnike või sõjaväelaste värbamisel rääkida siiski ei saa. Ka saatuslikul 1940. aastal oli Nõukogude luurel olemasolevail andmeil vaid üksikuid agente üksikutes Eesti riigiasutustes, needki pigem vähetähtsatel ametikohtadel.

Heidame pilgu ainsale kindlalt teada olevale juhtumile, mil Nõukogude luurel õnnestus imbuda Eesti Vabariigi siseministeeriumi keskaparaati, värvates 1924. aastal ministeeriumi piirivalve valitsuse nooremkirjutaja Roman Kleisi ja 1925. aastal ministeeriumi vanemkantseleiametniku Fritz Grebentšikovi.

Neid juhtinud Nõukogude luurajad tegutsesid NSV Liidu saatkonna konsuliosakonna sekretäri ametikoha kattevarjus. Kuni 1924. aasta detsembrini oli sellel kohal Viktor Sokolovski ja alates 1925. aasta jaanuarist Juri Jurkovski nime all esinenud isik (võimalik, et tegemist oli varjunimedega). Tõenäoliselt esindasid mõlemad Nõukogude sõjaväeluuret.