Politsei võtab raskeveokid suurema tähelepanu alla

Madis Filippov
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseioperatsioon, veokid
Politseioperatsioon, veokid Foto: Politsei

Politsei pöörab alanud nädalal kõikjal üle Eesti suuremat tähelepanu raskeveokite tehnoseisundile ning veoki- ja ühistranspordijuhtide töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamisele.

Politseipoolsed raskeveokite kontrollreidid näitavad, et jätkuvalt tekitab kõige rohkem probleeme juhtide liigtihe töögraafik ja pikad tööpäevad, mis ei võimalda sõitude vahel korralikult välja puhata.

2012. aastal kontrolliti raskeveokite turvalisusele suunatud politseioperatsioonide käigus ühtekokku 1416 juhti, neist 178 olid rikkunud töö- ja puhkeaja nõuet.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Riho Tänaku sõnul on raskeveokijuhtide pikad tööpäevad tõsine probleem, millele tuleks lahendusi otsida transpordiettevõtetest ja senisest palju süsteemsemalt.

«Raskeveokite juhid tulevad liiga kergekäeliselt vastu tööandja nõudmistele ning enda vajadusele normaalselt välja puhata tehakse paraku mööndusi,» rääkis Tänak. «Kahjuks ei mõisteta aga seda, et kõik sellised järeleandmised toimuvad turvalisuse arvelt. Väljapuhkamata juht ei suuda kriitilistele olukordadele vajaliku kiirusega reageerida ning võime liiklusohtlikke olukordi ära hoida väheneb tunduvalt.»

Ta lisas, et õnnetuste tagajärjed võivad aga nii sõiduki massist kui ka inimeste arvust tulenevalt olla kordades traagilisemad.

Samuti paistis eelmisel aastal fikseeritud rikkumiste seas silma raskveokite ülekaal ja tehnoseisund. Veokeid, mille tehnoseisund oli niivõrd halb, et selle edasiliikumine tuli ära keelata, oli eelmisel aastal kokku 19.

Tänaku sõnul on tee äärde seisma pandud näiteks sellised veokid, mille pealisehitus ja kinnitused on silmnähtavalt vananenud.

«Oleme sageli näinud juhtumeid, kus uuele veokile on kinnitatud vana sõiduki platvorm, mille metallkonstruktsioon on aja jooksul muutunud hapraks ja mis omakorda võib põhjustada koorma või veokasti lahtimurdumise,» märkis Tänak. «Tihti tuleb ette puudusi ka haakeseadmetes – lubatust suurem lõtk, haakeseadme kinnitus on kulunud või lausa lahti.»

Statistika näitab, et üle 60 protsenti Eesti teedel liikuvatest veokitest on vanemad kui 10 aastat.
Samuti on sõidukite puhul olnud probleemiks koorma mittenõuetekohane kinnitamine ja lahtised esemed veoplatvormil, mis võivad ootamatult veokist välja kukkuda ja sellega kaasliiklejatele ohtu tekitada.

Raskeveokite kontrollreid toimub 11.-17. veebruarini üle-euroopalise TISPOL’i teemanädala raames.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles