Tallinna elanike arv kasvas tänavu esimesel kuul üle 4000 inimese võrra, mida on rohkem kui möödunud aastal registreerunuid kokku. Lisaks Harjumaalt oli enim liikumist pealinna suunas Ida-Virumaalt, kust jaanuaris registreerus tallinlaseks pea pooltuhat inimest.
Ühest suuremast Ida-Virumaa omavalitsusest, Kohtla-Järve linnast registreerus jaanuaris tallinlaseks 105 inimest. Linnapea Jevgeni Solovjovi sõnul võib põhjust otsida kindlasti Tallinna poolt pakutavatest soodustustest ja sealhulgas ka tasuta ühistranspordist.
«Pilt on selge ja eks seda oli arvata. Meil ei jätku inimestele piisavalt töökohti ning nad leiavad endale töö pealinnas,» tõdes Solovjov ja lisas, et kui varemalt jäädi registri andmetel siiski Kohtla-Järve elanikeks, siis nüüd muudavad inimesed ka oma sissekirjutust. «Pere on sisse kirjutatud Kohtla-Järvele, kuid ise registreerivad ennast Tallinnasse,» selgitas ta.
Samas usub Solovjov, et taoline massränne pealinna on ühekordne ning ta loodab, et järgnevatel kuudel laine vaibub. Kas ja kuidas mõjutab taoline liikumine linna eelarvet ning tulusid, ei osanud Solovjov hetkel veel täpselt öelda.
Narvast lahkus registri andmetel möödunud aastal Tallinnasse kokku 475 inimest ning sealjuures detsembris pea viiendik ehk sada inimest. Põhjust võib siingi otsida tasuta ühistranspordi teenuse kasutamise võimalusest.
Lisaks Ida-Virumaale oli palju lahkujaid ka Tartumaalt, kust jaanuaris registreerus tallinlaseks 305 inimest. Kõige vähem oli liikumist Hiiumaalt, kust registreerus 56 inimest ja Põlvamaalt 61 inimest. Harjumaal jagas ennast ümber tallinlaseks 804 inimest.
Tallinna naabervaldadest lahkus Tallinnasse enim inimesi Viimsi vallast, viies sellega üle pika aja valla väljarände miinusesse. Vallavanem Haldo Oravas ei näinud aga lahkujate numbris midagi katastroofilist ja ütles, et rännet vallakodanike hulgas on toimunud kõigi aastate lõikes, nii minevas kui ka tulevas suunas. Võrdluseks tõi Oravas andmed, et üldjuhul on vald siiski aastad lõpetanud 400 inimesega plussis, erandiks tänavune jaanuar.
Väljarände miinuses on kindlasti üheks põhjuseks Tallinna uued soodustused. Vallast registreerus välja üle 200 inimese, sisse sadakond. «Sellist miinust aasta alguses oli karta,» tõdes Oravas.
Samas lisas ta rändele teise aspekti, tuletades meelde, et tänavu 1. jaanuarist hakkas kehtima vallas kodualuse maa maksuvabastus. See tähendab, et 1200 ruutmeetrise krundi pealt oleks hinnavõit perele umbes 350-400 eurot aastas. Oravas arvas, et taoline soodustus Viimsi valla elanikele tõi mingil määral siiski inimesed valda tagasi, vastasel juhul oleks lahkunute arv ehk suuremgi. «Tõenäoliselt registreerusid perepead Viimsi valda kinnistule, et saada maksuvabastus, aga abikaasad siis näiteks Tallinnasse, et tasuta bussiga sõita,» spekuleeris Oravas.
Iga omavalitsuse peamine sissetulek ehk üksikisiku tulumaksust saadava tulu suurus sõltub otseselt sellest, kui palju inimesi on rahvastikuregistris oma elukohaks selle omavalitsuse märkinud. Oravas ei ole hetkel miinuses oleva väljarände üle nördinud, sest tema sõnul pole valla maksumaksjate arv muutunud. «Valla finantsseis pole muutunud, isegi kui inimesed on vallast lahkunud,» ütles ta.
Harku vallast registreerus jaanuaris Tallinnasse elama 126 inimest. Vallavanem Kaupo Rätsepp seda drastiliseks ei pea. «Arvan, et ka meil on elanikele piisavalt head tingimused loodud ning valdav osa neist soovivad Harku vallas elades ka oma maksutulu siia suunata – näiteks pakub Harku vald oma elanikele kodualuse maa maksu täies ulatuses kompenseerimist,» ütles Rätsepp ja lisas, et kuigi nad jälgivad, milliseid soodustusi naaberomavalitsused oma elanikele pakuvad ja kuidas elanike liikumine tulusid-kulusid mõjutab, ei kavatse nad kindlasti kaasa minna võidu üksteise üle trumpamisega.
1 küsimus
Siim-Valmar Kiisler, regionaalminister
Kuivõrd peaksid ennast taolisest massrändest Tallinnasse tundma ohustatuna väiksemad omavalitsused?
«On selge, et omavalitsuste vahel käib tõsine konkurents elanike nimel. Kes pakub kotti kartuleid, kes tasuta ühistransporti.
Kui nüüd viimaste kuudega on ennast Tallinna elanikuks registreerinud inimesed, kes ka tegelikult siin igapäevaselt elavad, siis pole selles midagi halba. Halvaks läheb asi siis, kui inimesed hakkavad riigile mingi boonuse saamise nimel valetama ja kui omavalitsus seda veel omalt poolt takka õhutab. Selline vigurdamine ja kunstlik elanike arvuga mängimine maksab kätte ka omavalitsustele endile. Alles hiljuti kurtsid näiteks pealinna haridusametnikud, et peavad kooli saatma lapsi, kes tegelikult ei elagi Tallinnas ja keda nad nüüd üles ei leia. Ometi on Tallinn nad oma elanikeks registreerinud.
Kindlasti on maksumaksjate vähenemine paljudele väikestele valdadele tõsiseks probleemiks. Aga tuleb ka vaadata, kuhu need maksumaksjad lähevad – väga sageli on selleks kohaks lähim suurem keskus. Nii et lahenduseks on siin ikkagi suuremate omavalitsuste moodustamine, mis läheks kokku ka inimeste igapäevase elukorraldusega.»