Nabala karstiala ja põhjavee kaitseks anti kuu ajaga 2200 allkirja

Kaevandus.

FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti Maavarade Ühingu asutajaliige Nabala Keskkonnakaitse Ühing annab täna keskkonnaministeeriumile üle 2200 allkirja, millega toetatakse Nabala lubjakivimaardla kuulutamist passiivvarude hulka kuuluvaks.

Nabala lubjakivimaardla passiivvarud kuulutas keskkonnaminister ettevõtjate survel aktiivvarudeks 2005. aasta suvel, teatas Nabala Keskkonnakaitse Ühing.

AS Riverito (endine Merko Kaevandused OÜ), Paekivitoodete tehase OÜ ja AS Kiirkandur on esitanud uuringuload seitsmele karjäärialale, pindalaga ühtekokku 420 ha. Seejuures külgneb ühe uuringuala piir vahetult maastikukaitseala piiriga.

Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liikme Mihkel Puki sõnul oleks otsese negatiivse mõjuga ala karjääride avamisel Nabalas Muhu saare suurune, kaudne mõjuala ulatuks lõuna suunal Mahtra soostikuni ja põhja suunal Tallinnani, ida-lääne suunal Pirita ja Keila jõgedeni. Ohus oleks peale Tuhala nõiakaevu kogu piirkonna põhja- ja pinnavee režiim.

Pukk ütles, et kogutud allkirjad näitavad selgelt inimeste seisukohta, millisena soovitakse näha Nabala karstiala tulevikku. «Looduskeskkonna muutmine tööstuskeskkonnaks pole meie hinnangul piisavalt põhjendatud, rääkimata kogu protsessi keskkonnahoidlikkusest,» ütles Pukk.

Keskkonnakaitsjate sõnul on ettevõtjad ja keskkonnaministeerium survestamas avalikkust ehituskillustiku nappuse probleemiga, samas jäetakse mainimata, et Eestis jätkub aktiivset ehituslubjakivivaru ilma Nabala maardlata veel 40 aastaks.

Ajakirjanduses on neil päevil kirjutatud kümnetest röövkaevandamise juhtudest ning sellega seotud kriminaalmenetlustest. «Praegune olukord on absurdne, sest iga suvaline isik võib esitada uuringuloa taotluse ning saada loa kaevandamiseks. Ei ole vahet, kas taotleja on eraisik, FIE või minimaalse osakapitaliga OÜ. Ometi on aga tegemist aastakümneid kestva tegevusega ning kaevandamisega seotud keskkonnamõjud on pöördumatud,» selgitas Pukk.

Nabala Keskkonnakaitse Ühingu hinnangul on sama absurdne ka asjaolu, et riigimaal kaevandada sooviv ettevõte peab tasuma vaid ressursitasu ning riigile renti maksma või maad välja ostma ei pea.

Pukile teadaolevalt on praegu keskkonnaministeeriumis koostamisel Eesti ehitusmaavarade arengukava. «Tänase info kohaselt koostatakse seda sarnaselt põlevkivi arengukavale kõikide ühishuvide sisulise kaasamiseta. Arengukava baasuuringut on koostamas kaevandusettevõtjatega tihedalt seotud inseneribüroo ning kogu protsess on siiani olnud läbipaistmatu,» teatas Pukk. «Kui kavatseme sarnaselt jätkata, jõuame Eesti riigi maavarapoliitikaga varem või hiljem seisu, kust edasiminek on võimatu.»

Nabala Keskkonnakaitse Ühing teeb koos Eesti Maavarade Ühinguga keskkonnaministrile ettepaneku peatada kaevandamise ja uuringulubade menetlemine, kuni on valminud kõikide huvigruppidega arvestav ehitusmaavarade arengukava.

Tagasi üles