Lõuna-Eestis piiririkkumiselt tabatud 19 vietnamlast ja armeenlane maalisid kohtusaalis oma ütlustega pildi sellest, kuidas nad omapäi Venemaale paremat elu otsima läinuna ühtäkki Eesti piirile toimetati ja kuidas kogu plaani orkestreeris eurooplasest «reisikorraldaja».
Kui vietnamlased läinud teisipäeval Tartu kohtuniku ette ristküsitlusele toodi, oli tulemuseks rida üldjoontes ühemustrilisi, ent vasturääkivustega pikitud lugusid. Mustades vatiinjopedes saatusekaaslased, kelle seas neljateistaastane poiss ja kahe lapse ema, väitsid kohtus kui ühest suust, et üksteist nad ei tunne. Euroopa tööturule pääsemise nimel panid nad mängu suured rahad või koguni võlaorjuse.
Mida lääne poole, seda kõrgem palk
Istungite protokollidest selgub, et neist enamiku jutt matkib 23-aastase Hoangi lugu. Abielus ja kahe lapse isa rääkis kohtunikule, kuidas ta 2012. aasta esimeses pooles lahkus pere juurest Vietnamist Venemaale, lootuses seal mõnekuuse turismiviisa vältel raha teenida. Mõni meestest sõi seejärel kokaleiba, mõni ehitas, enamik jäi ametita. Viisa lõppemisel muutusid nad ühtviisi illegaalideks.
Valdavalt Moskva ja Peterburi ringkondades tutvuti inimestega, kes tõotasid tasuvat töökohta Poolas või Saksamaal.
Osa neist kondas Venemaal tegevusetult ringi aastaid, enne, kui valdavalt Moskva ja Peterburi ringkondades tutvuti inimestega, kes tõotasid tasuvat töökohta Poolas või Saksamaal. Hoang rääkis, kuidas ta maksis vahemehele 3700 dollarit (mõni meestest kordades rohkemgi) ning ta toimetati autoga Moskvast tundmatu metsa äärde. Kuna mees inimkaubitsejate keelt ei mõistnud, ei teadnud ta, et kätte näidatud suund viib Eestimaale, ega sedagi, mida siin edasi teha. Sama vana Tran kirjeldas, kuidas Moskvas tehtud temast isegi pildid reisidokumentide jaoks.
Lubati tööle panna
Mida noorem vietnamlane, seda jutukam. Näiteks 16-aastane orvuna kasvanud Khue seletas nüansirikkalt, kuidas teda kasvatanud pere müüs ta Vietnamis 12 000 dollari eest saatjale, kes pidi ta Saksamaale tööle toimetama. Saatjaga võeti Moskvast auto ja sõideti metsani. Mees poisiga kaasa ei tulnud, teda nägi Khue viimati 1. veebruaril.
1992. aastal sündinud Huong ladus istungil pealtnäha kõik kaadid lauale. Poisi sõnul müüsid ta vanemad Vietnamis varanduse ja võtsid laenu, et maksta 16 000 dollarit inimesele, kes korraldaks reisi ja ajaks korda dokumendid jõudmaks Suurbritanniasse. Venemaal võttis järje üle teine saatja, kuid instruktsioonid lõppesid Eesti piiril.
23-aastane Dinh väitis aga tõsimeeli, et kogu piiriületuseni viinud reisi võttis ta ette ise ja isegi metsani jõudmiseks võttis Peterburist takso. Vietnamlaste seltskond nägigi üksteist esimest korda metsas, mõned päevad enne vahistamist. Eesti piiri ületamisel läks igaüks oma teed.
End 14-aastaseks nimetav Van rääkis kohtule, kuidas tegelik sihtriik oligi Eesti, kus lubati kopsakaid palkasid. Teel piirini oli autos veel kuus vietnamlast, aga mitte ühtegi neist, kes koos temaga kohtu ees.
Grupis torkab silma Armeenia kodanik Garik, kes väitis, et ületas piiri eesmärgiga jõuda oma armastatu juurde. See, et tema pass oli Venemaal väidetavalt kadunud, meest ei takistanud. Mis linnas tema südamedaam elab, Garikule ei meenunud.
Dokumendid muutusid koormaks
Meeste jutt muutub uduseks siis, kui teemaks on neid piirile eskortinud eurooplane või see, kus ja mis asjaoludel kadusid dokumendid. Mitmed tõotasid, et pass kadus metsa, osad jätsid selle meelega Venemaale või isegi Vietnami, kuna välismaal armastatavat dokumente ära võtta. Liiatigi soovitanud seda inimkaubitsejad, sest ilma passita pääsevat kergemini Euroopa Liitu.
Vähemalt üks meestest tunnistas, et neid pidi Eestis vastu võetama ning info kokkusaamise kohta lubati anda telefoni teel. Grupis olnud koguni saatja, kellega koos läbi metsa tuldi, aga kes pärast kadus.
Lõuna prefektuur piirivalvebüroo juht Tõnu Reinup nõustus, et ilmselt pidi 28 illegaali Eestis ootama transport. Seda, et keegi piirivalvurite käest pääses, Reinup ei usu. Kaheksal vietnamlasel olid kaasas dokumendid ja nemad saadeti juba esimese 48 tunni jooksul üle Narva silla Venemaale tagasi.
Kes grupist oli transiidi korraldaja või palju nende väidetes üldse tõde on, praegu alles uuritakse. Seni on vietnamlased väljasaatmiskeskuses, kust nad lahkuda ei tohi. Hetkel hoitakse seal kokku 55 eri aegadel piirilt tabatud vietnamlast.