Opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni 21 liiget andsid täna riigikogu menetlusse põhiseadust muutva eelnõu, mis seadustaks presidendi otsevalimise.
Keskerakond algatas eelnõu presidendi otsevalimiseks
14. veebruar 2013, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna peasekretäri, põhiseaduskomisjoni kuuluva Priit Toobali sõnul näitavad erinevad arvamusküsitlused, et enamik kodanikke toetab presidendi otsevalimist. «Tegelikult on ju sellest räägitud juba kehtiva põhiseaduse koostamisest saadik. Seda on Eestile soovitanud nii president Meri kui ka president Rüütel,» ütles ta erakonna pressiesindaja teatel ja lisas, et samuti kogus otsevalimise idee poolehoidu rahvakogu portaalis.
Keskerakondlased märkisid eelnõu seletuskirjas, et usuvad Eesti rahva tarkusesse valida riigile vääriline president ning soovivad seetõttu, et parlament loovutaks selle õiguse rahvale. Nende hinnangul vastaks otsevalimise seadustamine ühiskonna ootustele, annaks rahvale lisavõimaluse osaleda riigile oluliste otsuste langetamisel ning lähendaks rahvast riigile. Samuti kinnitasid nad, et peavad oluliseks otsida selles küsimuses poliitilist konsensust.
Eelnõuga soovivad saadikud anda presidendikandidaadi ülesseadmise õiguse nii erakonnale kui vähemalt 10 000 hääleõiguslikule kodanikule. Valituks osutuks kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest.
Presidendi otsevalimine oli ühe punktina kirjas Keskerakonna eelmiste riigikogu valimiste programmis. Vastavaid eelnõusid on erakonna liikmed algatanud riigikogus ka varasematel aastatel, kuid seni pole ükski neist toetust leidnud. Keskerakonna teatel saab rahvas juba praegu presidenti valida näiteks Austrias, Iirimaal, Soomes, Prantsusmaal ning alates sellest aastast ka Tšehhis.
Põhiseadust on võimalik muuta kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomuliselt ühes koosseisus. Põhiseaduse kiirkorras muutmiseks peab seda lõpphääletusel toetama vähemalt 68, kahes koosseisus muutmiseks aga esmalt vähemalt 51 ja seejärel 61 riigikogu liiget.