Riigikohus võttis täna menetlusse Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare ning ettevõtja Aleksander Kofkini kaebuse Põhja ringkonnaprokuratuuri peale, kes saatis üle-eelmise aasta algul Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotluse, et saada Savisaare ning tema laenuga seotud inimeste ja firmade kohta andmeid.
Savisaar ja Kofkin esitasid 18. oktoobril Tallinna halduskohtule kaebuse Põhja ringkonnaprokuratuuri õigusabipalve peale, et lõpetada isikuandmete töötlemine, ümber lükata ebaõiged faktiväited ja tuvastada väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus. Samuti soovisid nad mittevaralise kahju hüvitamist kohtu enda äranägemisele vastavas summas.
Tallinna halduskohtu ja ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu sõnul otsustas kohus kaebuse oktoobri lõpus pädevuse puudumise tõttu tagastada. Seejärel viisid kaebajad vaidluse ringkonnakohtusse, mis jättis nende määruskaebuse 28. detsembril rahuldamata. Nüüdseks on Savisaar ja Kofkin esitanud määruskaebuse riigikohtule.
Riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklase sõnul käib riigikohtus vaidlus suures osas selle üle, kas halduskohus oleks pidanud Savisaare ja Kofkini kaebust menetlema või mitte.
Kofkin viitas kohtusse pöördumise võimalusele juba septembris, öeldes, et prokuratuuri poolt välisriikidesse saadetud teave Savisaarele või mõnele teisele Tallinna linnavalitsuse ametnikule pistise või altkäemaksu andmise kohta või osalemise kohta rahapesus on ebaõige ja tema isikut laimav.
Kofkin kinnitas toona Tallinna linnavalitsuse ajalehes Pealinn, et kui välisriikidele edastatakse kirjalikus vormis tõe pähe laimu, on ta sunnitud enda kaitseks ja valeväidete ümberlükkamiseks kasutama kõiki meetmeid, mida rahvusvaheline õigus vaba riigi kodanikule võimaldab.
Prokuratuur alustas Savisaart puudutavat kriminaalmenetlust rahapesu käsitleva paragrahvi alusel mullu 3. veebruaril ning 9. veebruaril esitati Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotlus.
Kriminaalmenetlusest andis suvel teada Savisaar ise, kui kritiseeris Kesknädalas prokuratuuri kirjavahetust Šveitsi ametivõimudega, nimetas kirjades tema kohta esitatud fakte valeks ning ütles, et tegu, mille ta on väidetavalt toime pannud, ei oska prokuratuur oma pöördumistes kirjeldada. Kesknädala andmetel kuulis Savisaar käimasolevast kriminaalmenetlusest Šveitsist.
Lehe teatel märgiti õigusabitaotluses näiteks seda, et Kofkin võib olla andnud Savisaarele ebaseaduslikult raha, et võita vorstikioskite konkurss, püstitada kooskõlastuseta kioskid ja need tagantjärele seadustada ning lihtsustada ka hotelliehituse käiku ja seadustada kõrvalekaldeid ehitusnõuetest.
Samuti kirjeldati Kesknädala andmetel taotluses, kuidas ja kust on Savisaar saanud Siim ja Sulev Seppiku firmade kaudu laenu. «Jutt käis 173 000 eurost, mille laenamise deklareerimisega hilinemise eest Savisaart trahviti,» märkis leht augusti lõpus.
Savisaar on üle-eelmisel aastal öelnud, et võttis laenu 2009. aasta oktoobris oma toonase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegadele kuuluvalt osaühingult ning maksis selle tagasi detsembris. Võla tasumiseks võttis ta enda sõnul laenu Liechtensteini ärimehelt ja juristilt Peter Kaiserilt. Toona ütles ta, et laen on võetud kaheksaprotsendilise intressiga kaheksaks aastaks.
173 551 euro suurune võlgnevus püsib Savisaarel majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt ka praegu, lisaks on tal teinegi, 33 848 euro suurune eraisikult võetud laen. Selle laenu taga on Kofkin, kes kinnitas septembris, et on andnud Savisaarele laenu ning toetanud ka nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tegeles trüki- ja kirjastustegevusega.
Kriminaalmenetluse seotusele Šveitsis asutatud fondiga on viidanud ka Savisaar ise. Tema sõnul loodi fond tsentristliku maailmavaate ja sellekohase kirjanduse väljaandmise toetamiseks 1997. aastal ning on praeguseks tegevuse lõpetanud.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder on öelnud, et õigusabitaotlusega seotud kriminaalasja menetlus jätkub ja seni pole kellelegi kahtlustust esitatud. Tema sõnul on praeguseks Eesti õigusabitaotluse rahuldamist toetanud kõik Šveitsi kohtuastmed ja viimane osa taotluse põhjal välja antud dokumentidest saabus Eestisse oktoobri alguses.
Eile ütles ta, et prokuratuuril pole praeguse seisuga võimalik menetluse kohta midagi uut avaldada.