K, 1.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tätte fännid võisid kahjustada Kaali kraatri kaitsealuseid liike

Oliver Kund
, reporter
Tätte fännid võisid kahjustada Kaali kraatri kaitsealuseid liike
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Eelmise aasta augustis Jaan Tätte kontserti Saaremaal Kaali järvel vaatama tulnud inimesed võisid kahjustada seal kasvavaid kaitsealuseid samblikke.

Keskkonnaamet väljastas Kaali järvekontsertide korraldamiseks loa tingimusega, et peab olema keelatud pealtvaatajate liikumine kraatri sisevallidel, kuna seal esineb kaitsealuseid liike.

Nüüd avastati, et tõenäoliselt tehti liikidele ikkagi viga, kirjutas Saarte Hääl.

Milliseid liike täpselt kahjustati, keskkonnaamet öelda ei saa, kuna kõrgema kategooria kaitsealuste liikide andmeid meedias avaldada ei või.

Saguri sõnul tahaks ta näha kõigepealt inventuuri, et mis oli enne kontserti ja mis nüüd, mitte nii, et keegi tuleb pärast kontserti ja ütleb, et nüüd on kehvasti.

«Oleme igal aastal andnud tingimusliku nõusoleku, et kontserdil tuleb tagada kraatri sisekülgede puutumatus. Kraatri sisekülgedel ronimine põhjustab ka erosiooni ja kraatri servade kulumist,» ütles keskkonnaameti Lääne regiooni juht Kaja Lotman.

Vaatamata tingimustele ei kontrollinud keskkonnaamet, kas neid ka täidetakse. Küsimusele, miks, vastas Kaja Lotman, et ühtegi nõudmistest teadlikku ametnikku kontserdil ei viibinud. Saarte Hääle viitele, et aastate jooksul on seal ju varemgi kontserte korraldatud ja ka siis pole keegi inimesi tähele pannud, Kaja Lotman ei vastanud.

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur, 2004. aastast Kaalis sealseid samblikke uurinud Nele Ingerpuu ütles, et meediat jälgides tekitas inimeste hulk temas kahtlusi.

«Mind üllatas tõsiselt, et rahvas lastakse tallama kraatri nõlvu. Lisaks kaitsealuste liikide võimalikule kahjustamisele rikub ju selline tallamine ka nõlvade üldist looduslikku ilmet,» imestas Ingerpuu. Ühe I kategooria samblaliigi populatsioon on ajavahemikus 2004 kuni 2009 tema sõnul poole võrra vähenenud. «Kas tegu on tallamise tulemuse või mingi muu põhjusega, pole praegu võimalik öelda.»

Kaali järve ääres kontserte korraldava MTÜ Kaali Külastuskeskus juhi Alver Saguri sõnul on kraatri ääres kontserte korraldatud kümme aastat ja probleeme pole olnud. Mehe sõnul ta tahaks näha kõigepealt inventuuri, et mis oli enne kontserti ja mis nüüd, mitte nii, et keegi tuleb pärast kontserti ja ütleb, et nüüd on kehvasti.

Lume sulamise järel minnaksegi kindlaks tegema, kas kaitsealused liigid on kahju saanud. Keskkonnaameti sõnul proovitakse asjaosalistega leida mõistlik lahendus, aga edaspidi karmistatakse nõudmisi Kaali ääres korraldatavatele üritustele.

Märksõnad
Tagasi üles