Martin McDonaghi näidendid eesti publikule enam tutvustust ei vaja, ka «Üksildane lääs» on varem lavalaudadele jõudnud, nimelt Rakvere teatris 1999. aastal Jaanus Rohumaa käe all. Niivõrd tuntud teksti puhul ei astu publik seega saali puhta lehena, vaid kannab kaasas teatud ootusi, lootusi ja eelarvamusi. Kuigi iiri autorite tekstid on eesti teatris endiselt populaarsed, tundub, et nende lavastuste kõrgaeg jääb siiski 1990ndate lõppu 2000ndate algusesse, mil need mõjusid uudsetena, raputades vaatajaid ehmatavalt teravate ja pingeliste teemade ja dialoogidega.
Miks see tekst?