Uus meetod ajab vähirakud lõksu

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asper Biotechi vanemteadur Anu Aaspõllu näitab koos firma tootejuhi Valdur Mikitaga nende Tartu laborisse hiljuti üles seatud teise põlvkonna sekvenaatorit, mille abil määratakse DNA-järjestusi ning mida kasutataksegi uues rahvusvahelises vähiuuringus.
Asper Biotechi vanemteadur Anu Aaspõllu näitab koos firma tootejuhi Valdur Mikitaga nende Tartu laborisse hiljuti üles seatud teise põlvkonna sekvenaatorit, mille abil määratakse DNA-järjestusi ning mida kasutataksegi uues rahvusvahelises vähiuuringus. Foto: Margus Ansu

Miks hakkab hästi ravitud ja kontrolli all püsiv kasvaja äkki siirdeid ajama? Kas vastus selguks siis, kui patsiendi vereringest püüda kinni kõik vähirakud? Ja kas see vastus aitaks inimest siis ka paremini ravida?

Just niisuguse teemapüstituse üle juurdlevad praegu seitsme riigi teadlased, arstid ja spetsialistid ning teiste seas ka Tartu biotehnoloogiaettevõtte Asper Biotech inimesed.

Jutt käib Euroopa vähiuuringute projektist, mis kavandab läbimurdelist uuringumeetodit. See põhineb vähipatsiendi veres vabalt ringlevate vähirakkude kinnipüüdmisel ja molekulaarsel profileerimisel ning tuumorirakkude DNA ja RNA analüüsil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles