Ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistlustel hämmastas Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi 8. klassi õpilane Joonas Jürgen Kisel oma teadmistega isegi kogenud mälumängureid.
Lahenduste otsija
23. veebruar 2013, 18:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joonas Jürgen Kisel (14) ütleb, et hakkas ristsõnu lahendama juba kuueaastaselt. Kuidas need talle kätte sattusid, seda ei mäleta täpselt enam keegi. «Ise kahtlustan vanaema – tema on meie peres ainus, kes peale minu ristsõnu lahendab,» tunnistab noormees.
Esimesed täitmist vajavad ruudud olid pärit nutikatele lastele mõeldud nuputamisajakirjast Ripsik. «Umbes aasta eest loobusin lasteajakirjadest. Novembri Ristikus ilmusid aga Eesti meistrivõistluste eelvooru ülesanded ning mõtlesin, et prooviks. Sealt kõik hargnema hakkaski,» mainib asjaosaline.
Umbes 40st võistlusel osalejast teadis Joonas Jürgen Kisel vaid kogenud ristsõnalahendajat Ave Kaldast, kes kuus korda selle jõuproovi võitnud. Kiseli sõnul ulatus võistlejate vanus peamiselt 30. eluaastast pensioniealisteni välja. «Tundus, et mind vaadati väikese imestusega,» mainib ta.
Voore oli kaks, neist esimeses hinnati võistleja lahendamiskiirust – kõigile anti ette ühesugune A3-formaadis ristsõna ning punkte sai vaid see, kes lahendusega poolest tunnist kiiremini valmis jõudis. Punkte võis kaotada, kui ruudud jäid tühjaks või said valesti täidetud. Teine oli klassikavoor, kus iga õigesti täidetud ristsõna teenis punkte, tühjaks jäänud või valesti täidetud tõid aga topelt miinuspunkte.
Noormehe saavutus – 4. koht – on tema vanust arvestades äärmiselt tugev. «See on ehk isegi asi, mis mu tulevasse CVsse kirja läheb,» oletab ta.
Kiseli meelest laiendab ristsõnade lahendamine eeskätt silmaringi ja arendab mõtlemist, lisaks annab see justkui boonust kooliõpikutest loetule. Nooruk on saavutanud suurepäraseid tulemusi ka mitmetel füüsika-, matemaatika- ja keemiaolümpiaadidel. Ja kuna vastused on tihtipeale üsna humoorikad, saab naerdagi.
Lisaks aitab lahendamine luua seoseid, millele esmapilgul ei tulekski. Kes teab, kumb harrastus kumba soodustanud on, aga mõistatuste lahendamisega puutub Kisel kokku ka arvukate kriminaalromaanide lugemisel, mis on tema suur kirg. Koolivaheajad mööduvadki raamatukogus, et õhinaga uusi ja huvitavaid autoreid otsida.
Üsna haruldane noore inimese kohta, kas pole? Eelistab ju enamik Kiseli eakaaslasi vaba aega pigem arvutiga veeta. «Olengi veidi vanamoodsa mõtlemisega,» nendib ta ning ütleb, et kipub klassikaaslastest veidi erinema. «Peetakse, jah, teistest targemaks, ja eks ma hoian ka natuke rohkem omaette. Kui suurem osa on üsna avatud suhtlejad, siis mul on klassis vaid paar sõpra. Need, kel minuga sarnased vaated.»
Oma tulevikku kujutab Joonas Jürgen Kisel ette teadlasena. Alles hiljaaegu mõtles ta, et huvitav oleks näiteks uurida inimese lõhnaaistinguid – kuidas lõhn tekib, mismoodi mõni keemiline element nina lõhnaretseptoreid mõjutab ning aju sellele reageerib.
Arvamus
Tarmo Tuule
Ajakirjade Kirjastuse ristsõnaajakirjade peatoimetaja ja ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistluste peakorraldaja
Joonas Jürgen Kiseli tulemus ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistlustel on väga silmapaistev sellepärast, et reeglina teevad teadmistepõhistel jõukatsumistel ilma keskealised või üle keskea, elu jooksul omandatud teadmistega võistlejad.
Joonas Jürgen edestas väga suurte kogemustega lahendajaid kindlalt. Tõsi, ka esikolmik jäi seekord püüdmatusse kaugusesse.
Vaieldamatult on tegemist eriliselt taibuka noormehega, soovin Joonas Jürgenile edu edaspidiseks!