Vastuseis Priit Kama kandidatuurile püsib

Priit Kama

FOTO: Mihkel Maripuu

Riigikogu õiguskomisjon otsustas eile häältega 7:2 politseijuhi kandidaadi arutelu päevakorrast välja jätta.

Mõni aeg tagasi tuli politseil toimetada Tallinna vanglasse üks kinnipeetav. Tööga jäädi veidi hiljaks ja Tallinna vanglas öeldi neile, et vangi ei võeta enam vastu. Politsei juhtkonnast võeti seepeale ühendust võimaliku tulevase ülemuse, praegu vanglate tööd korraldava justiitsministeeriumi asekantsleri Priit Kamaga, kuid vastus oli jäik: tööpäev on läbi, kinnipeetav tuleb pärast paberite ümbertegemist viia Viru vanglasse.

See on üks näide jäikusest ja paindumatust suhtumisest, mis iseloomustab sihtpakkumisega politseijuhiks pürgivat Priit Kama temaga kokku puutunud inimeste sõnul üsna hästi.

Vaheri soosik juba alguses

Uue politseijuhi valimise farss, millele ennustatakse suurt võimalust kasvada fiaskoks, sai alguse paari kuu eest. Juba siis, enne avaliku konkursi korraldamist, oli selge, et siseminister Ken-Marti Vaher näeb politseijuhina parteikaaslast Kama. Ministri ainuotsusest siiski ei piisa ning Kama vajab heakskiitu ka riigikogu õiguskomisjonilt ja valitsuselt.

Õiguskomisjonis hääletati eile aga seitsme vastuhäälega maha neljapäevase istungi päevakorra muutmine, milles komisjoni juhi Marko Pomerantsi (IRL) ettekujutuse järgi võinuks Kama tutvustamine olla esimene punkt. Selle poolt olid aga vaid Pomerants ja tema parteikaaslane Siim Kabrits. Seitse komisjoni liiget, nende seas Vaheri võimupartnerid Reformierakonnast, hääletasid vastu.

«Turvalisus, mis on üks inimese põhivajadusi, ei saa olla teatud poliitikute katsepolügoon ja selle organisatsiooni juhi valimine ei saa olla kirbutsirkus,» nendivad tänase Postimehe arvamusküljel endised siseministrid Ain Seppik, Toomas Varek ja Kalle Laanet ning endine politseijuht Andres Anvelt. Kaks viimast kuuluvad ka õiguskomisjoni ja on selgelt Kama kandidatuuri vastu. «Pori näkku viskamine praegustele pikaaegsetele süsteemis töötanud korrakaitsjatele konkursist farsi tegemisega ei motiveeri selle organisatsiooni liikmeid tervikuna pakkuma paremat turvalisust,» lisavad sisejulgeoleku asjatundjad.

Aasta alguses kolis justiitsministeeriumi vanglate osakond Jõhvi ja Postimees käis seal Priit Kama intervjueerimas. Esmakohtumisel jätab Kama pigem jõulise, karmi jumalasõna kuulutaja kui riigiametniku mulje.

Pikk, veenvalt tugeva käepigistusega, kirikujutlustaja kõnemaneeriga, fanaatilise pilguga. Kindlasti on tegemist juhiga, kelle sõna kuulatakse, käske täidetakse. Talle kui pedantselt täpsele, töökale, motiveerivale (Kama suudab veenda inimesi asuma tööle kohtadele, mis püsinud kaua tühjana) ametnikule on otsitud varemgi senisest kõrgemat kohta, näiteks endine siseminister Jüri Pihl plaanis teda tuua oma alluvusse siseministeerium kantsleriks, kuid pronksöö segaduse tõttu jäi plaan soiku.

Veel enne politseijuhi konkursi väljakuulutamist avaldasid eravestluses paar politsei- ja piirivalveameti tippjuhti, et ei kujuta koostööd Kamaga hästi ette. Pigem akadeemilist karjääri, mitte hiigelorganisatsiooni töötajaid innustava, koondava juhi kohta ennustaksid talle ka inimesed, kes õppisid temaga koos Tartu Ülikoolis.

Jaanuari lõpus ütles Kama selge sõnaga, et ei kavatse politseijuhi konkursist osa võtta. Postimees küsis, kas politsei- ja piirivalveameti 6000 töötajat pääsevad siis kurikuulsast autokraatsest juhtimisstiilist, millega Kama alluvad vanglasüsteemist teda kõige enam iseloomustasid – et Kama on juht, kelle puhul on vaid juhi arvamus ja vale arvamus.

«Tuleb vahet teha ärakuulamisel, kaasamisel ja korralagedusel,» vastas Kama. «Kui seaduses on reeglid paigas, siis ei ole mina otsustaja, kas täidame neid või mitte. Kui keegi leiab, et seaduse täitmine on tülikas või raske, siis võib küll ju tulla välja ettepanekuga seda muuta, aga mõned inimesed on harjunud aegade jooksul sellega, et oma tööd tehakse lihtsamaks seaduse mittejärgimisega. Seaduse täitmise nõudmine ei ole autokraatne juhtimine, vaid see, mille pärast on inimesed Eesti rahva palgale võetud.»

Vene keele väljajuurija

Vanglaid vaevab praegu valvurite puudus, ent Kama ütleb, et soovib värvata parimaid inimesi võimalikest. Kaks aastat tagasi asus ta vanglatest välja juurima vene keelt, sest juba 18-aastasena isamaalise parteipoliitikaga liitunud Kama leiab, et valdavalt venekeelsete vangidega (Kama kasutab just sõna «vang», mitte «kinnipeetav») suheldes peavad vanglaametnikud valdama eesti keelt kõrgeimal tasemel. Ja toob näite: «Kui inimene ei saa kriisiolukorras aru käsklusest, keda maha lasta, kas see on siis liigne tähenärimine?»

Kama on justiitsministeeriumis töötanud 1993. aastast. Alguses seaduseelnõusid kirjutanud, hiljem vara- ja haldusküsimustega tegelnud, 2005. aastast vanglate ala asekantsleriks olnud. Kui Kama valituks osutub, saab suure koormusega töö ka üks hea autojuht, sest juhiluba Kamal pole.

Tallinn, 25. aprill 2013. Pressinõukogu arutas justiitsministeeriumi kaebust Postimehe peale ja otsustas, et leht rikkus ebatäpse info avaldamisega head ajakirjandustava. Otsusega saab tutvuda siin.

Tagasi üles
Back