Õieti pole Eestit ollagi. Meeldib see meile või mitte, aga rahvaarvu poolest oleme võrreldavad mõne suurlinna linnajaoga. Seda kummalisem tundub, et ikka ja jälle leidub neid, kes tahavad kangesti arendada Eliit-Eesti projekti. Selle asemel, et tegelda kõigile lastele võimetekohase hariduse andmisega, soositakse suhtumist, et kuigi kõigil on hea koolihariduse saamisel võrdsed võimalused, on mõned teistest veidi võrdsemad. Näiteks need, kelle vanemate rahakott on keskmisest paksem.
Aga just selline mulje jääb uudisest, et Tallinna reaalkool on otsustanud avada erakooli neile lastele, kes katsetega kooliukse taha jäid. Reaalkool võib ju lubada, et erakooli vastu võttes lähtutakse eelkõige lapse võimekusest reaalainetes, aga vähemalt 1500-eurone õppemaks paneb küsima, kui paljudel tõeliselt taibukate laste vanematel on pärast oma õppe- ja eluasemelaenu tasumist selline summa üle.
Tegelikult on juba praegu sellesse kooli pääsemine paljuski seotud vanemate sissetulekuga. Kui uskuda oma lastega selle kooli katsetel käinud tuttavate jutte, siis sõltub katsete edukas läbimine suuresti sellest, kas perel oli võimalus panna laps just reaalkooli tasulisse eelkooli või mitte. Nimelt tuleb katsetel lahendada loogikaülesandeid, millega jääb hätta muidu ladusalt arvutada ja lugeda mõistev laps, kui ta pole seda tüüpi ülesandeid varem näinud.