Parkimisfirma võitleb krooniliste võlglaste vastu autode teisaldamise ja rattalukkudega

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna viidi Europarki tasulisest parklast üks auto minema, teisele aga paigaldati rattatõkis.
Täna viidi Europarki tasulisest parklast üks auto minema, teisele aga paigaldati rattatõkis. Foto: Postimees.ee lugeja

Täna keset päeva pandi Maakri tänava tasulises eraparklas ühe sõiduauto ratas lukku, teine sõiduk aga veeti lausa treileriga minema.


Kõnealuses parklas korraldab parkimist firma Europark. Firma juht Karol Kovanen ütles, et ilmselt oli tegemist autodega, mille kasutajatel on olnud korduvaid probleeme parkimise eest tasumisega. Nii näiteks kirjutas Postimees möödunud aastal juhtumist, kus samasse parklasse auto jätnud naisterahvas ngi tagasi tulles oma üllatuseks, et sõiduki ratas on lukku pandud.

Kohale saabunud Europarki töötaja sõnul oli autol firma registris üle kümne tasumata parkimistrahvi. Kuna tegemist oli ühele firmale kuuluva sõidukiga, mida väidetavalt kasutasid mitu erinevat inimest, siis ei teadnud keegi, et maksmata trahve on nii palju kogunenud.

Kovaneni sõnul peab parkimisfirma aeg-ajalt rattatõkiseid või lausa autode teisaldamist kasutama, et süstemaatilisi mittemaksjaid korrale kutsuda.

«Seda tuleb aeg-ajalt teha, selles osas ei ole midagi muutunud. Tihti küsitakse, kas see on seaduslik või mitte. Oleme kinnituse saamiseks omalt poolt mõned kohtuhagid püsirikkujate vastu algatanud ja saanud positiivse tulemi, selline teadlike mittemaksjate korrale kutsumine on seadustega kooskõlas. Lisaks, iga teisaldamise juures teeme koostööd ka Eesti politseiga, et tagada teisaldatud sõiduki kasutaja seadusest tulenevad õigused. Meil kui parkimist korraldaval ettevõttel on tegelikult ükskõik, kas parkla on avatud alal või aiaga piiratud ja tõkkepuuga suletud. Aga kui paigaldada ajutisele parkimisalale tõkkepuud, siis lähevad kulud sedavõrd suureks et see mõjutaks ka parkimise hinda,» lausus Kovanen

Enamus klientidest leiab tema sõnul, et ilma tõkkepuudeta parkimine on mugav, nad saavad kõikidest asjadest aru ja süsteem toimib. «Valdav osa klientidest saab kõigest aru ja maksab parkimise eest korralikult. Ja kui nüüd üks väike kontingent eirab reegleid, siis kas me peaksime hakkama nende pärast tõkkepuid paigaldama ja parkimist kõigile kallimaks tegema?» küsis Kovanen.

Ta lisas, et tasulise parkimise valdkonnas on aegade jooksul enamus asju selgeks vaieldud. «Parkimist tohib sel viisil korraldada. Parklate märgistus on seadusega kooskõlas. Klient peab parkimistingimusi järgima ja parkimise eest tasuma. Sanktsioonina tohib rakendada leppetrahvi ja inimene peaks selle ära maksma,» loetles Kovanen.

Ainus probleem on tema sõnul selles, et kui inimene ei maksa parkimistrahvi ära, siis on üsna raske seda temalt kätte saada. «Ja siit on tekkinud arusaam, et ei pea maksma trahvi ja seejärel, et ei pea maksma ka parkimise eest. Ja selleks, et ohjeldada seda väikest kontingenti, kes niimoodi mõtleb, ei jäägi muud üle kui vahest mõni ratas lukku panna või auto ära vedada. Siis saavad ka nemad aru, et tuleb ühiseid kokkuleppeid täita. Tihtipeale ongi nii olnud, et pärast teisaldamist ja olukorra selgitamist on inimene meie kliendiks tulnud ning oleme saanud täiesti normaalse kliendi-suhtega jätkata. Eesmärk on ikkagi ju kliente juurde võita, mitte kedagi ära ajada» lausus Kovanen.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles