Flaamid ihkavad lahutust ja valloonid otsivad lepitust

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kahe peamise keelekogukonna pidev vastasseis on viinud juba kuuenda riigireformini viimase poolesaja aasta jooksul.

Kui sa näed töökuulutust, kus otsitakse kakskeelset kandidaati, soovib ettevõte tõenäoliselt palgata flaami, aga ei saa seda seadust rikkumata otse välja öelda, väidab prantsuskeelsest valloonide kogukonnast pärinev belglane François Dereau.

Kuigi üldiselt eeldavad flaamid, et valloonid isegi ei oska teist riigikeelt, aga tegelikult tahetakse ka flaami mõtteviisi, arvab Dereau. «Hiljuti kandideerisin tööle ühte advokaadibüroosse ja täpselt seda mulle öeldigi: «Teie flaami keel on väga hea, aga vaadake, kui te peate flaami keeles läbirääkimisi pidama, saab see olema väga keerukas. Ma kardan, et te ei suuda seda,»» meenutab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles