Kui lühendada vanemahüvitise perioodi ühele aastale, säästaks riik 1,3 miljardit krooni ehk mitu korda suurema summa kui hüvitise ülemmäära langetades.
Vanemahüvitise saamisaja kärbe annaks 1,3 miljardit
6. mai 2009, 17:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi valitsuskabinetile arutamiseks saadetud eelarveanalüüsis on pakutud kahte suunda, kuidas saaks kasutada vanemahüvitise süsteemi võimaliku rahaallikana riigieelarve aukude lappimisel.
Kui langetada ülemmäär 22 000 kroonini, õnnestuks tänavu kokku hoida 2 ja järgmisel aastal 38,8 miljonit, arvutas rahandusministeerium valitsusele edastatud tabelis.
Ülempiiri alandamise mõju oleneb ministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaare väitel sellest, millise summani see alandada, ning sellest sõltub ka inimeste arv, keda nimetatud muudatus mõjutab.
Jõesaare sõnul annaks aga teistpidine lähenemine - 1,5-aastase vanemahüvitise perioodi kärpimine kuue kuu võrra - otsuse vastuvõtmisele järgneva aasta eelarves 1,3 miljardit krooni kokkuhoidu.
Ta meenutas, et tegu on vaid rahandusministeeriumi valitsuskabinetile arutamiseks esitatud riigieelarve kulude ja tulude võimalike muudatuste analüüsiga. «See, kas vanemahüvitise tänases korralduses midagi muutub, on valitsuse otsustada.»
Sõimekohad saavad otsa
Ministeeriumi analüüsi kohaselt ei kaota hüvitisperioodi ühele aastale kärpimisest majandus: osa töötajaid tuleb varem tööle, kuna ei soovi olla kodus lapsehooldustasuga. Samal ajal tekib dokumendi autorite väitel ilmselt raskusi lastesõime kohtadega, mistõttu tuleks osa vabanevast rahast suunata sinna.
«Vanemahüvitise maksmise süsteemi oleks otstarbekas muuta arvestades muuhulgas toimunud eelarveliste vahendite vajaduse kasvuga antud valdkonnale - 2009. aasta jaanuaris maksti vanemahüvitiseks ligikaudu 75 protsenti enam kui 2007. aastal,» seisab dokumendis.
Eelarvekulud kasvavad ministeeriumi väitel lisaks pettuste tõttu. «Kunstlikult suurendatakse hüvitise perioodile eelnevalt ema sissetulekut, mis võimaldaks maksimaalselt suure hüvitise saamist riigilt.»
Analüüsi koostajad soovitavad kindlasti kaaluda ka vanemahüvitise maksimummäära vähendamist ja seda, et siduda see lahti sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust eelneval kalendriaastal.
Praegu on maksimummäär kolmekordne keskmine tulu, mis on tänavu 30 759 krooni. Tänase seisuga on maksimumsuuruses vanemahüvitis määratud 923 inimesele.
22 000 krooni või vähem
Analüüsis kirjutatakse, et kui määrata maksimumsuurus riigieelarve seaduse tekstiparagrahviga näiteks summas 22 000 krooni kuus, väheneks kuu summa 8279 krooni võrra. Kui määra saaks kehtestada neile kõigile korraga, võiks 900 maksimumhüvitise saaja puhul tekkida kokkuhoid 89,4 miljonit krooni aastas.
Võimalusena on soovitatud kaaluda maksimumsummana ka 18 000 krooni, kuid selle kohta pole arvutusi välja toodud. «Täpsed isikute arvud ei ole prognoositavad, sest hüvitiste saajate arv ja ka tulu suurus muutub pidevalt.»
Analüüsis on ka meenutatud, et Praxise peretoetuste analüüsi tulemused näitavad, et Eesti peretoetuste süsteem on euroliidu riikide seas kõige enam keskendunud sündidele ja seda tänu vanemahüvitisele.
Teine Praxise järeldus ütleb, et üha rohkem toetusraha läheb kõrgeimasse tulukvintiili kuuluvatele peredele.
«Riikliku perepoliitika eesmärkide selgem sõnastamine aitaks otsustada, kas peretoetuste maksmine praeguses proportsioonis lapse vanuse ning pere sissetuleku skaalal on optimaalne.»