Niguliste muuseumis räägitakse pühast Elisabethist keskaegses kunstis

Rivo Veski
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niguliste kirik.
Niguliste kirik. Foto: Toomas Huik / Postimees

Neljapäeval, 7. märtsil kell 17.30 kutsub Niguliste muuseum järjekordsele loengule «Püha Elisabeth - vaeste ja haigete eest hoolitseja ja Saksa Ordu kaitsepühak» sarjast «Pühakud». Sel korral räägib Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi vanemteadur ja kunstiteadlane Anu Mänd püha Elisabethist keskaegses kunstis. Osalemine muuseumi sooduspiletiga.

Loengus tutvustatakse hiliskeskaja ühe mõjukaima naispühaku - Tüüringi püha Elisabethi (1207-1231) elu, kultust ja kujutamist kunstis. Ungari printsessina sündinud Elisabeth sai eluajal tuntuks vaeste ja haigete eest hoolitsemisega, mistõttu pärast pühakuks kuulutamist pühendati talle üle terve Euroopa eelkõige seekide ja vaestemajade kirikuid või kabeleid.

Elisabeth esindas uut tüüpi pühadust ning tema kultus aitas kaasa arusaamale, et naiste seast võib pühakuks saada mitte üksnes märterneitsi, vaid ka abielunaine ja ema. Kunstis kujutati teda peamiselt halastustegusid sooritamas. Eestis on püha Elisabethi kujutatud Tallinna Niguliste kiriku ja Püha Vaimu kiriku altariretaablitel.

Järgmine loeng sarjast «Pühakud» toimub 11. aprillil. Kunstiteadlane Anu Mänd räägib teemal «Naised ja naispühakute kultus keskaegses Tallinnas».

2012. aastal väga suurt publikuhuvi pälvinud loengusarjas «Pühakud» tutvustasid Eesti Kunstimuuseumi ja Tallinna Ülikooli teadlased kuulajatele pühakute tähendust ja nende austamist keskaegses Tallinnas ja Liivimaal, vaadeldes seda ka laiemas Lääne-Euroopa kultuurikontekstis. Sellel hooajal keskendub teemadering naispühakutele ning nende eripärale pühakute ridades.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles