Riigieksameid koormab eesmärgirohkus

Eesti keele riigieksam.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Haridusministeerium leiab, et juba järgmise aasta kevadest võiks muuta riigieksamite süsteemi lihtsamaks, sest praegu on eksamitel liiga palju erinevaid eesmärke. Sihtasutuse Innove eksamikeskuse nõunik peab aga kehtivat riigieksamite süsteemi läbipaistvaks ja mugavaks ning hoiatab, et täiesti uuele süsteemile üleminek võib võtta aastaid aega ning tekitada palju segadust.

Riigieksamite teema algatas riigikogu kultuurikomisjon haridusministeeriumi ettepanekul, kes tõi esile, et riigieksamile on aastate jooksul pandud korraga liiga palju eesmärke, mistõttu tekivadki segadused ja vaidlused. Kui 1996. aastal eksamisüsteem loodi, taheti selle abil saada võrreldav ja objektiivne pilt õpitulemustest. Mõne aasta pärast lisati eksamile gümnaasiumi lõpetamise roll ja kehtestati eksami läbimise lävend 20 punkti, mida veel aastaid hiljem veel kergitati 50 punktini. Kolmandaks veel ka ülikoolide sisseastumisotsuse tegemise roll.

Nii leiabki ministeerium, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) võiks teha muudatusi riigieksamite kohta. Näiteks loobuda riigieksami olulisest rollist gümnaasiumi lõpetamisel ja jätta alles vaid koolile ja õpilasele antava tagasiside ülesanne. Lisaks võiks arvestada, et eksamitulemusi võivad kasutada ka kõrgkoolid üliõpilaste valikul.

Sellest tulenevalt peaks riigieksamite lävendist loobuma ning kooli lõpetamiseks saaks edaspidi valida, kas teha riigieksam eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles, sooritada koolieksam või teha õpilasuurimus või praktiline töö.

Matemaatikas võiks ministeeriumi arvates edaspidi kasutada kaheosalist eksamit, mille kohustuslik osa lähtub kitsast õppekavast, valikosa hõlmab ka laia matemaatika tulemusi.

«Riigieksamite süsteemi võiks muuta alates 2014. aasta kevadest – aga ainult juhul, kui muudatused ei too kaasa õpilase elu muutumise keerulisemaks ja raskemaks,» sõnas haridusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Ain Tõnisson. «Kui praegu kehtib veel endine süsteem, siis 2014. aastal käivituks süsteem, mis rakendus PGSis aastal 2010,» selgitas ta.

See süsteem eeldab, et riigieksamid toimuvad ainult kolmes aines. «Järelikult teistes spetsiifilistes ainetes korraldavad ülikoolid sisseastumiseksameid nagunii,» sõnas Tõnisson ja rõhutas, et ministeeriumi põhimõte on, et õpilase elu ei tohi raskemaks muutuda.

Tuupimine riigieksamist läbi ei lase

Innove õppekava- ja eksamitekeskuse nõunik Einar Rull aga leiab, et praegune riigieksamite süsteem on odav, mugav ja läbipaistev ning ka uus peaks olema sama universaalne.

«Kui mõnikord kostub ajakirjanduses, et riigieksamid soodustavad tuupimist ja drillimist, siis ei tarvitse see olla kogu tõde. Sest ainult faktiteadmistega ei ole riigieksamitel võimalik häid tulemusi saada. Vaja on ka arusaamist, põhjendamisoskust, rakendamisoskust, analüüsi-, sünteesi- ja kriitilise mõtlemise oskust,» kaitses Rull riigieksameid. Tegelikult peaksid riigieksamid aitama tuupimist kui halba pedagoogilist praktikat just välistada.

Rull leidis, et riigieksamite aadressil tehakse kriitikat eelkõige seetõttu, et nende põhjal tehakse õpilaste ja õpetajate suhtes valesid järeldusi. Näiteks tõi ta riigieksamitulemuste põhjal koolide edetabelite koostamise. «Erinevad gümnaasiumid ei alusta võrdvõimekate õpilaskontingentidega. Eksamid näitavad ausalt ainult seda, kuhu on jõutud, mitte aga, kui palju on edasi liigutud,» rõhutas Rull.

«Ülikoolid ei võta samas õpilasi vastu selle põhjal, kes on rohkem edenenud, vaid selle põhjal, kes on kaugemale jõudnud. Õpilastele, kes soovivad ülikooli astuda, annavad riigieksamid selge eesmärgi, mida ette võtta, et sinna ka saada,» pidas Rull riigieksameid sellel otstarbel ideaalseks võimaluseks proovida korraga stressivabalt sisseastumist mitmesse ülikooli.

«Riigieksamid annavad võimaluse ülikoolidele nende jaoks kõige sobivamad õpilased üles leida. Selle süsteemi lõhkumisel on ühiskonna jaoks negatiivsed tagajärjed. Lisaks muutub riigieksamite kadumisel kogu süsteem vähemläbipaistvaks,» leidis Rull.

Rulli hinnangul on riigieksamid ka täpsemad ja objektiivsemad kui ülikoolide sisseastumiseksamid. «Vähemalt väitsid seda hiljuti avalikult Cambridge ülikooli vastuvõtuosakonna töötajad seoses eksamisüsteemi muutusega oma riigis ja neid toetas Russell Group, kuhu kuulub 24 ülikooli.»

«Meie õpilastele on riigieksameid vaja välismaa ülikoolidesse astumiseks, sest meie riigieksamite kaotamine ei kohusta välismaa ülikoole meie õpilastele sisseastumiseksameid korraldama,» lisas ta veel olulise aspekti.

Elektrooniline hindamine?

Samas nõustus Rull, et riigieksamid vajavad muudatusi ja on ka kogu aeg muutunud. «See, mis on tähelepanu all, võib ajas muutuda. Näiteks ülesannete lahendamise oskus loodusainetes ja matemaatikas, funktsionaalne lugemisoskus, analüüsioskus ajaloos vm.»

«Oleme testinud ka elektroonilist hindamist ning tulevikus võtab see tõenäoliselt üle mingi osa praegustest testidest,» arvas ta.

Innove nõuniku hinnangul peaksid aga koolid hakkama laiemalt kasutama oma võimalusi kooli õppekava väljaarendamisel. «Kooli õppesuuna kujundamine on kooli enda otsustada. Koolieksam võimaldab kooli suunaained oluliseks teha, tõsta õppimise ja õpetamise kvaliteeti suunaainetes,» lausus Rull. Samuti mõelda, missuguste teadmistega inimesi on kõige rohkem nende piirkonnas vaja. «Koolidel on üsna suured võimalused koolieksamite väljatöötamises ning esimeste pilootkoolide väljapakutud koolieksamite eristuskirjad, näidistööd ja hindamisjuhendid on olnud muljetavaldavad.»

Selleni, et nende eksamite tulemusi aktsepteeriksid ka ülikoolid ning et neist oleks enam kasu tööandjatele, on Rulli hinnangul aga veel pikk tee minna. «Maailmas on piirkondi, kus minnakse koolieksamitega ülikooli, kuid siis on õpetajate igapäevahindamine kooli, maakonna ja osariigi tasemel modereeritud, näiteks Queenslandis Austraalias. Seal õpetatakse õpetajatele standardiseeritud hindamist juba ülikoolis ning hindamismudelid on sisse kirjutatud riiklikesse õppekavadesse.»

«Queenslandis võttis riigieksamitelt ülikooli poolt aktsepteeritavatele koolieksamitele üleminek aega 10 aastat ning vahepeal oli palju segadust. Nad ise võrdlevad seda vasakpoolselt liikluselt parempoolsele liiklusele üleminekuga ning soovitavad enne selle kasutuselevõttu mitu korda kaaluda,» tõi Rull näite. 

Tagasi üles