/nginx/o/2013/03/08/1626858t1hfd9e.jpg)
Eile leppisid Euroopa justiits- ja siseministrid Brüsselis kokku uue Schengeni infosüsteemi kasutusele võtmises ning arutasid äsja Euroopa Komisjoni poolt esitatud e-piiride paketti.
Euroopas võetakse kasutusele e-piiride süsteem
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
8. märts 2013, 11:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaher andis paketile Eesti heakskiidu kolmel põhjusel.
Plaanitavad muudatused peaksid kiirendama piiriületusi ning võimaldama paremini korraldada piirikontrolli. Senine passide tembeldamine asendatakse tulevikus elektroonilise registriga ning võetakse kasutusele automatiseeritud piiriületusväravad.
Samuti on lihtsam tuvastada ebaseaduslikke sisserändajaid. Piiripunktide süsteemidesse salvestatakse isiku sõrmejäljed, andmed tema dokumentide, sisenemise ja väljumise kohta. Piiril antud sõrmejälgede alusel on hiljem võimalik identifitseerida ebaseaduslikke viibijaid ning korraldada nende väljasaatmist.
Kolmandaks on süsteemidel oluline roll piiriülese kuritegevuse tõkestamisel. «Kuigi Euroopa Komisjoni ettepanek ei näe esimeses faasis ette tolli- ja politseiasutuste juurdepääsu piiriületajate andmetele, on Eesti ja enamik liikmesriike seisukohal, et taolise juurdepääsu andmine on kriitiline piiriülese kuritegevuse tõkestamise vaatenurgast,» ütles Vaher.
E-piiride pakett näeb ette üle-Euroopalise sisenemis- ja väljumissüsteemi (EES) ning registreeritud reisija programmi (RTP) käivitamise. Uute IT-lahenduste eesmärgiks on kiirendada piiriületusi, koondada kokku info kõikidest piiriületajatest ning pakkuda tuge politsei- ja piirivalveasutustele kontrollide läbiviimisel ning rikkujate tuvastamisel.
Süsteemide kasutuselevõtuga tuleb muuta ka piiriületust puudutavaid reegleid ning teha märkimisväärseid IT-arendusi. Arendustööde ja kasutusega seonduvad kulud on planeeritud katta ELi sisejulgeolekufondi vahenditest kuni 1,1 miljardi euro ulatuses. Süsteemide haldamist ja arendamist korraldab IT-agentuur, mille peakorter asub Tallinnas. Esialgsel hinnangul peaks IT-agentuur alustama arendustöödega 2015 aastal ning süsteemid jõudma kasutusse 2018 aastal.