Tuletõrjujad viiakse tagasi vanale palgale

Pavel Groznov: «Kuna mul saab ka naine riigilt palka, siis tähendab see meie mõlema jaoks kärbet. Nii et raske saab olema.»

FOTO: Pm

Aastaid riigisektoris madalapalgalisteks peetud tuletõrjujaid suvel paratamatusena tabav palgakärbe ei häiri.




«Mis seal siis ikka, saime paar kuud ka veidi kõrgemat palka nautida,» ütles Tallinna Pirita komando rühmapealik Meelis Metsik eile kärpeuudisest kuuldes.


Aasta alguses tõsteti temal ja alluvail töötasu keskmiselt umbes 1000 krooni võrra. Nüüd tuleb see summa taas riigile loovutada.



Seda, et palgakärbe kuus keskmiselt 10 000 krooni teenivaid tuletõrjujaid töölt minema ajaks, Pirita pritsimeeste väitel karta ei maksa. «Eks riik teab väga hästi, et ega meil kuskile mujale ju minna pole,» ütles 17 aastat tuletõrjujana töötanud Janik Aljand.



Tuletõrjujad on kärpimistega juba harjunud. Viie aasta jooksul on nad elanud üle kolm koondamist.



«Kui varem oli tuletõrjeauto taga neli kohta, siis nüüd projekteeritakse isegi uude autosse vaid kolm kohta,» rääkis Aljand. «Ja reaalselt istub väljasõidu ajal nendel kohtadel harilikult vaid kaks meest, kes peavad sündmuskohal tegema siis varasema nelja mehe töö.»



Aljandi sõnul ei tähenda umbes 800-kroonine sissetuleku vähenemine tema jaoks katastroofi. «Aga mida peavad tegema mehed, kellel on laenud kaelas,» küsis ta.


Selline mees on Aljandi rühmakaaslane Pavel Groznov, kes varem rabas korraga mitmel töökohal. Praegu on tema ainus alles jäänud töö tuletõrjuja amet.



«Selveris oli mul tähtajaline töö, nii et selle lõppemine oli paratamatu,» ütles Groznov. «Aga kuna mul saab ka naine riigilt palka, siis tähendab see meie mõlema jaoks kärbet. Nii et raske saab olema.»



Kärpimishoos on juba varem Pirita komandost ära võetud nõudepesuvahendid, salvrätid ja muu põhitööks mittevajalik. «Aga mina olen tuleviku asjus ikka optimist,» ütles rühma neljas liige Lembit Kade.



Ühes on mehed ühel nõul. Enne nende töötingimuste muutmist peaks hoolikalt üle käima riigikaitsekulutused. «Eesti inimese jaoks on sisejulgeolek siiski kordades tähtsam kui kuskil Afganistanis püssi täristamine,» ütles rühmapealik Metsik.


Tagasi üles