Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Õiguskomisjon kritiseeris saadikupuutumatuse eelnõuga plaanitavaid muudatusi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marko Pomerants | FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Parlamendi õiguskomisjon kritiseeris mitut eile algatatud saadikupuutumatuse eelnõus sisalduvat muudatust nagu näiteks seda, mis peataks riigikogu liikme immuniteedi kehtivusajaks kahtlustatava kuriteo aegumise.

Õiguskomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva esimehe Marko Pomerantsi sõnul oli komisjon seisukohal, et riigikogu liikme immuniteedimenetluse regulatsioon peab paiknema kriminaalmenetluse seadustikus, mitte aga staatuse seaduses, kuhu eelnõu selle viib. «Riigikogu liikme staatuse seaduses saab sätestada, mis on immuniteet, sisustada immuniteedi mõiste, kuid kriminaalmenetlust käsitleva regulatsiooni koht on kuritegude kohtueelset ja kohtumenetlust reguleerivas õigusaktis,» ütles Pomerants Postimehele.

Samuti kahtles komisjon tema sõnul muudatuses, mille kohaselt peataks immuniteet inkrimineeritava kuriteo aegumise alates kahtlustuse esitamisest kuni ajani, mil puutumatus saadikult ära võetakse või kui ta pole enam riigikogu liige. Tema sõnul tuleb kuriteo aegumise eriregulatsiooni puhul silmas pidada menetluse läbiviimise kiirust, vahetust ja kiiret karistust teole ning mõistlikku menetlustähtaega.

«Kuriteo aegumistähtaja peatumine kuni riigikogu liikmeks oleku lõppemiseni võib tähendada kriminaalmenetluse peatumist kuni neljaks aastaks. Samuti on kuriteo aegumise tähtaegu käsitlev regulatsioon tegelikult karistusseadustiku üldosa küsimus ega peaks paiknema riigikogu liikme staatuse seaduses,» märkis ta.

Pomerants viitas ka eelnõu immuniteedi rakendumist puudutavatele sätetele, mis muu hulgas näevad ette, et kui riigikogu liige ise on nõus immuniteediga kaetud üksikute menetlustoimingute läbiviimisega, siis pole täiendavat nõusolekut küsida tarvis.

Tema sõnul leiti, et vastavas paragrahvis sätestatu ei ole vastavuses põhiseaduse paragrahviga 76, mille järgi on riigikogu liige puutumatu ning teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. «See tähendab, et põhiseadus nõuab igal juhul kriminaalvastutusele võtmiseks riigikogu nõusolekut ega anna mingit alust erisuste loomiseks immuniteedi rakendumisel,» ütles Pomerants.

Tema sõnul juhtisid justiitsministeeriumi esindajad ühtlasi tähelepanu, et kui muudetakse kriminaalmenetluse seadustikus riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmise regulatsiooni, tuleb käsitleda ka kõigi teiste ametiisikutega seonduvat, kelle puhul on riigikogu loa näol kriminaalvastutusele võtmise erikord ette nähtud.

«Kindlasti tuleb muudatuste juures arutada ka presidendi, valitsuse liikme, riigikontrolöri, riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku suhtes menetlustoimingute tegemise erikorda. Mõiste «kriminaalvastutusele võtmine» teistsugune sisustamine riigikogu liikme puhul ei ole põhjendatud,» märkis õiguskomisjoni esimees.

Pomerants lisas, et komisjonis jäi eelnõu arutelul eriarvamusele reformierakondlane Kalle Jents, kes leidis, et põhiseaduskomisjoni pakutu on talle vastuvõetav.

Riigikogu liikmete immuniteedimenetlust reguleeriva eelnõu andis põhiseaduskomisjon eile riigikogu menetlusse.

Tagasi üles