Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Prokuratuur peab saadikupuutumatuse eelnõu valmimist positiivseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Norman Aas | FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Riigi peaprokurör Norman Aasa hinnangul on postiivne, et parlamendi põhiseaduskomisjon on valmis saanud riigikogu liikmete puutumatust reguleeriva eelnõu.

Aas ütles Postimehele, et praegune ebaselgus parlamendiliikmete immuniteediga seoses tekitab suuri probleeme kriminaalmenetluste läbiviimisel, mistõttu on seniste arutelude konkreetse eelnõu staadiumisse jõudmine igati positiivne. «Oleme kindlasti ka omalt poolt vajadusel nõus panustama ja kaasa mõtlema selle eelnõu edasise menetlemise käigus,» kinnitas Aas.

Eile riigikogus algatatud eelnõu koostas põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste, kelle sõnul on immuniteedimenetluse senine regulatsioon olnud ebapiisav ning tekitanud tõlgendamis- ja kohaldamisraskusi. Uus kord peaks kehtima hakkama 2015. aasta kevadel, kui ametisse astub järgmine parlamendikoosseis.

Komisjon rõhutas seletuskirjas, et immuniteeti saab ja võib kasutada ainult selleks, milleks ta on mõeldud ehk vaba ja takistamatu poliitilise tegevuse ja rahva mandaadi teostamise tagamiseks, ning see ei või saada ega olla kaitsekilbiks kriminaalsele, õigusvastasele või ebaeetilisele käitumisele.

Eelnõu määrab kindlaks, millal ja kuidas immuniteet rakendub, näiteks sätestades, et see kehtib ainult riigikogu liikme ametisoleku ajal. Seega peatab immuniteet kahtlustatava kuriteo aegumise kuni ajani, mil puutumatus saadikult ära võetakse või kui ta pole enam riigikogu liige. Põhiseaduskomisjoni kinnitusel on muudatus vajalik, et riigikogu liiget saaks siiski võtta kriminaalvastutusele pärast tema volituste lõppu.

Seletuskirja kohaselt ei vaja saadik immuniteedikaitset mitte kõigi menetlustoimingute eest, vaid nende eest, mis riivavad intensiivselt tema mandaadi takistamatuks teostamiseks vajalikke õigusi, näiteks elukohast lahkumise keeld, kinnipidamine, vahistamine, läbiotsimine ja elektroonilise side varjatud jälgimine.

Põhiseaduskomisjoni hinnangul peaks sellisteks toiminguteks riigi peaprokuröri taotluse alusel loa andma Tallinna ringkonnakohtu esimees. Kuigi komisjon kaalus vastava pädevuse andmist ka riigikogu juhatusele või erikomisjonile, otsustati ringkonnakohtu esimehe kasuks just tema sõltumatuse tõttu.

Samas ei laiene ringkonnakohtu esimehe nõusolek riigikogu hoones asuvate ametiruumide läbiotsimisele ja töökohast leitud asitõendite, dokumentide, salvestiste ja sidevahendite kopeerimisele ja kaasaviimisele. Selle jaoks, samuti saadiku riigikogu serverites asuva tööalase kirjavahetuse väljaandmiseks on eelnõu järgi vaja nõusolekut riigikogu esimehelt, kes riigikogu hoones toimuva eest vastutab.

Ühe muudatusena on eelnõus kirjas ka, et kui riigikogu liige ise on nõus immuniteediga kaetud üksikute menetlustoimingute läbiviimisega, siis pole täiendavat nõusolekut küsida tarvis.

Üldtunnustatud põhimõtte kohaselt ei rakendu immuniteet saadiku suhtes, kes on tabatud esimese astme kuriteo vahetult toimepanemiselt ehk piltlikult öeldes tapmiselt, verine nuga käes.

Kui riigikogu liiget kahtlustatakse esimese astme kuriteo toimepanemises aga vaid kaudsete tõendite põhjal, siis vajab süüdistuse esitamine eelnõu järgi parlamendi nõusolekut. Samuti peab riigikogu andma süüdistuse esitamiseks nõusoleku teise astme kuriteos kahtlustamisel, kui süüks pandava kuriteo eest saab määrata karistuseks vabadusekaotuse.

Nagu praegu, teeb riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks edaspidigi riigi peaprokuröri taotlusel parlamendile ettepaneku õiguskantsler, kes võib vajadusel tutvuda kriminaaltoimiku materjaliga, kuid ei tohi kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid.

Viimati tõusid saadikupuutumatuse probleemid päevakorda oktoobris, kui õiguskantsler Indrek Teder otsustas keskerakondlastelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikukaitse võtmise taotlused prokuratuurile tagastada, sest ehkki kaitsepolitsei lähtus saadikute kodus ja autos tehtud läbiotsimist lubades ja seda läbi viies kehtivast menetlusseadustikust, on seadus ise Tederi hinnangul põhiseadusega vastuolus.

Teder pole rahul praeguseks poolteist aastat kehtinud seadusega, mille järgi peab menetlustoiminguteks parlamendi asemel nõusoleku andma hoopis õiguskantsler. Samuti ei ole tema hinnangul põhiseadusega kooskõlas, et riigikogu nõusolekut ei nõua seadus ka saadiku juures läbiotsimise tegemiseks.

Tagasi üles