Ruhnus seadsid hülgeid häirivad jäämatkajad end ohtu

Hülged. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Toomas Huik

Ruhnu blogisse pandi üles pildid jäämatkast, kus retkelised, sh väike laps, poseerivad hülgepoegade läheduses. Mereimetajate eksperdi Mart Jüssi hinnangul pole selline tegevus kindlasti mõistlik, sest hüljeste puhul on tegemist ohtlike loomadega.

Ruhnu blogis on üleval mitu pilti, kus jäämatkal olevad inimesed poseerivad hüljeste läheduses. Hüljeste juures on ka üks väike laps, ühel pildil ilma lähedal seisva täiskasvanuta, ning teisel pildil haugub hüljeste peale vähem kui meetri kaugusel väike koer. Järgmisel pildil tõstab meesterahvas hüljest nagu last kaenla alt.

Mereimetajate uurija Mart Jüssi on toimunust häiritud. Tema sõnul oleks tal seda raske uskuda, kui poleks pilte ise näinud.

«Hüljes on väga ohtlik loom, ka väike hülgepoeg on väga ohtlik, sest ta on tugev ja loodus on õpetanud teda ennast kaitsma,» rääkis Jüssi. «Kuna ta on väga kohmakas ega liigu kiiresti, siis tema vastus looduse ohtudele on see, et ta võib ise rünnata. Ta võib hammustada.»

Jüssi sõnul on ka tema ise niiviisi peaaegu sõrmi kaotanud, kui ta on pidanud töö pärast neid püüdma.

«Olen elu jooksul püüdnud väga kogenud meeskonnaga mitu tuhat hallhüljest, noori ja vanu, saanud kaks korda tõsiselt hammustada ja kaks korda on mind väga tõsisest traumast päästnud paksud ja lohvakad talveriided,» meenutas Jüssi. «Ühel korral on ekspeditsiooni juht ehk siis inimene, kes teisi õpetas, vajanud haava õmblemist, mida merel muidugi võtta pole.»

Olgugi, et pildil on meesterahvas ja väike laps hülgest enam kui meetri kaugusel, polevat ka see ohutu.

«Te ei kujuta ette, kui kiiresti need loomad sööstavad,» lausus Jüssi. «Ka kõige väiksemate hüljeste puhul on tegu ohtlike loomadega. Nende suu on samasugune nagu saksa lambakoeral, aga kui nad on natuke kasvanud, siis kaaluvad 50 kg. Ta on lapsest kolm korda raskem.»

«Kujutage ette ebavõrdset vastasseisu, kus 50-kilone loom ründab 20-kilost last hundikoera lõugadega – see on äärmiselt ohtlik olukord,» lausus Jüssi.

Samuti võib rünnata hülge-ema. «Maa peal kardavad hülged inimesi. Eriti, kui võtad pojal tukast kinni, muutub ema hästi ärevaks ja ajab kaela pikaks,» kirjeldas Jüssi. «Kui see juhtub jää peal, siis on olukord hoopis teine, sest ta tunneb end omas elemendis.»

Sellised emasloomad on juba 150-kilosed ja võivad jääl liikuda uskumatult kiiresti.

Jüssi rõhutas, et kui kuskil on loomapojad, siis ei ole tavaks minna neid näppima, segama või nendega mängima ning uudishimu saab rahuldada ka eemalt vaadeldes, mitte loomi segades. Ta rõhutas, et hülged on Eestis kaitsealused loomad ning looduskaitsealuste liikide häirimine ei ole aktsepteeritav.

«Ühe pildi peal oli taksikoer, minu arust oleme ühiskonnas kokku leppinud, et kui me pole jahil, siis üldiselt peavad omanikud oma lemmikloomadel vabas looduses silma peal hoidma,» rääkis Jüssi. «Jahikoera geenidega koer toimetas looduses vabalt. Need koerad võivad hülgepoegi instinktiivselt rünnata.»

Jüssi lisas, et metsloomade, inimeste ja koduloomade seas liigub ohtlikke haigusi. «Me võime nii viia merre mingisuguse koerahaiguse või saada merest koerale mingi haiguse, millega igapäevaselt kokku ei puutu,» rääkis ta.

Ühel blogisse pandud pildil tõstetakse hüljest nagu last kaenla alt, kuid Jüssi sõnul ei tohi seda niimoodi kindlasti teha, sest hüljes on veeloom ja tema siseorganid on tõstmisele tundlikud. Tekkida võivad siseorganite vigastused.

«See on torm veeklaasis, see oli täiesti probleemivaba üritus,» leidis aga jäämatkal käinud Kaarel Lauk. Ta selgitas, et kooliga käidi jäämatkal, kus osales ligi kümmekond inimest, neist 7 last. Kogemata satuti hüljeste poegmisialale, kus neid olnud ligi 30-40 looma.

«Me oleme üks väheseid kohti, kus koolilapsed ja ka suured, ei pea kodukoha loodusväärtustega tutvumiseks minema loomaaeda,» rääkis Lauk, kinnitades, et kõik lapsed olid täiskasvanute valvsa kontrolli all.

Lauk nentis, et hüljes, kui ta saab väikese lapse kätte, võib lapsel isegi käe otsast ära hammustada.«Aga eranditult kõik lapsed olid vanemate valve all ja mitte ükski laps päris lähedale ei läinud,» kinnitas ta.

Samas on pildil näha, et vahemaa inimese ja looma vahel väga suur ei ole – võib-olla veidi üle meetri. «Piltide peal võib igasugu asju tunduda, aga kõik oli kontrolli all ja rahumeelne,» vastas Lauk.

Teise pildi peal on laps täiskasvanutest eemal ja poseerib hüljeste ees üksi. Lauk märkis, et saatis lapse sinna pildistamiseks ise ja kinnitas, et laps ei olnud loomade lähedal, vaid mitme meetri kaugusel.

Teiste etteheidete kohta vastas Lauk, et üks mees võttis tõesti ühe hülge ka kätte, kuid ülejäänud vaatasid eemalt. Selle kohta, et koer jääl vabalt ringi jooksis, ütles Lauk, et kui keegi üldse kedagi võinuks hammustada, siis hüljes koera, kuid tegelikult nad kokku ei puutunud.

Tagasi üles
Back