Hiiumaa leht süüdistab EMHIt ja maanteeametit jääpettuses

Jäätee.

FOTO: Raigo Pajula

Täna avaldas Hiiu Leht juhtkirja, milles süüdistab, et jääkatte paksuse osas on valetatud ja tänavu jäätee põhjendamatult avamata jäetud.

«EMHI jääkaart näitab, et Hiiumaa ja mandri ning Hiiumaa–Saaremaa vahel on korralik kinnisjää. Jääkatte paksuseks on seal märgitud vaid 10–25 cm, samal ajal kui Pärnu lahe jää paksuseks on koguni 65–70 cm. Tekib küsimus, miks need numbrid nii erinevad on – on ju külmakraade priskelt jagunud ka Hiiumaale,» seisab juhtkirjas.

Maanteeameti avalike suhete juhi Allan Kasesalu selgitas Postimehele, et merejää ei ole homogeenne, laboritingimustes väljakujunenud moodustis, vaid see moodustub sõltuvalt konkreetsest kohast üsna erinevates tingimustes (voolukohad, madalikud, lahvandused, lumekatte paksus jne).

«Maanteeamet jälgib jää paksust ja kvaliteeti vaid kavandatud jäätrassi piirkonnas, kuid 50 või 100 meetrit eemal võib jää olla juba täiesti teistsugune – sellised on meie spetsialistide kogemused,» selgitas Kasesalu.

«EMHI kodulehel olev jääkaart on vaid väike tükk gloobusest ja mingit ülevaadet sellest ei saa. Kui sinna kirjutada näiteks Vormsi jäätrassi andmed, siis need ei saa olla kogu Väinamere kohta kehtivad (mujal võib see olla hulga õhem), seega oleks see ekslik info ja võib mõnegi hulljulge inimese jääle meelitada,» ütles Kasesalu ja lisas, et arvestada tuleb ka seda, et jäätrassi valikul otsitaksegi teed, kus jääolud vastaksid esitatud nõuetele, ning välditakse ülalmainitud probleemseid kohti.

Kuuldavasti aga sõidavad kohalikud mandri ja saare vahet ikka mööda jääd. «Hiljuti rääkis üks tuttav, et on oma Volkswagen Saraniga üle jää mandril käinud juba viis korda. Viimati puuris ka neli prooviauku. Kõige õhemas kohas sai ta jääkatte paksuseks 22 cm,» kirjutati juhtkirjas.

EMHI jääkaart on laevadele, mitte autodele

Hiiu Lehe andmetel on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut maanteeametiga kokku leppinud, et jääkaardile märgitakse tegelikkusest väiksemad numbrid.

Kasesalu sõnul mingit eraldi kokkulepet EMHI esindajaga pole olnud. «Kuid ta (Taimi Paljak – toim.) nõustus, et pigem kirjutada jääkaardile piirkonna jää kõige väiksem läbimõõt kui meie trassidelt mõõdetud andmed,» ütles Kasesalu.

Hiiu Lehe andmeil ütles Taimi Paljak EMHi ilmaprognooside osakonnast otse välja, et need numbrid, mis käivad Hiiumaa ümbruse jääkatte kohta, ei vasta tõele. «Paljak selgitas, et jääkihi paksuse kohta annab EMHile andmeid maanteeamet ja tegelikkusest märksa väiksemad numbrid on kaardile märgitud kokkuleppel maanteeametiga, «kuna Hiiumaa jääteed ei ole õnnestunud avada»,» kirjutas leht.

«Olen kahetsusväärselt segatud jääteede avamise/mitteavamise vaidlusse. EMHI jääkaart on koostatud merealade kohtaja laevaliikluse otstarbeks, mitte ohutu autoliikluskorralduse jaoks jääl. EMHI jääkaart ja jäätee võimalikkus on kaks täiesti sõltumatut valdkonda,» selgitas Taimi Paljak.

«Meie ametlikuks kasutuseks olevate andmete põhjal (satelliidiandmed) on Väinamere jää paksuseks kuni 20, madalamates lahesoppides 30 cm ja enam,» ütles Paljak.

Paljaku sõnul on EMHI jääkaart väikeste konkreetsete lõikude jaoks (nagu on seda jääteed) liiga üldine ega kajasta kindlasti nüannse. Jääkaardile on märgitud jää keskmine paksus ega ole näidatud maksimaalset,» rääkis Paljak ja lisas, et nii ongi EMHI jääkaardil märksa väiksemad numbrid kui kõige paksemates kohtades.

«Jäätee peab aga olema kogu trassi ulatuses turvaline. Maanteeamet mõõdab jää paksust ja teeb otsuse tee rajamise kohta. Neile langeb ka vastutus inimeste elu ja tervise eest,» ütles Paljak.

Paljaku sõnul on kindlasti võrreldamatud Pärnu lahe ning Hiiumaa ja Saaremaa ning Hiiumaa ja mandri vaheline jääolukord.«Madal ja kolmest küljest maaga piiratud Pärnu lahesopis on jää järjest paksenenud,» ütles Paljak.

«Meretuultele avatud lahtedes ja väinades on aga tingimused hoopis erinevad. Nii liigutab tugev põhjakaare tuul Hiiumaa ja mandri vahel jäälaamasid. Sama toimub Hiiumaa ja Saaremaa vahel läänekaare tuultega,» lisas Paljak.

Jää liiga õhuke

Kasesalu sõnul teostati viimased jääuuringud Rohuküla-Heltermaa trassil 5. märtsil, kui selgus, et kõige õhemas kohas on jää paksuseks 20 cm.

«Tegemist on kohaga, kust vahetult enne Veeteede ameti poolt laevaliikluse peatamist laev läbi sõitis. Lisaks avastati uuringute käigus, et mõlemal pool kaldas on jää pealmine kiht 10 cm ulatuses külmunud koos meres hõljuva mudaga, mis hakkab peale lume lükkamist kevadiste päikseliste ilmadega kiirelt sulama, tekitades ebatasasusi ning läbimatuid kohti,» ütles Kasesalu.

Kuni 2-tonniste sõiduautode jaoks peab jää paksus olema vähemalt 20 sentimeetrit ja see peab olema ühekihiline ja ilma suuremate pragudeta.

Tagasi üles