Laen – kümme miljardit eurot –, mida ollakse valmis finantsraskustes saareriigile andma, käib koos klausliga, et kõik, kellel Küprose pankades konto, peavad tasuma ühekordset maksu, mis sõltuvalt hoiuse suurusest ulatub ligi kümne protsendini.
Ühelt poolt – ja peamiselt seda külge rõhutasid ka rahvusvaheliste meediakanalite finantsanalüütikud – on tegu sammuga, mis näib nii ebaõiglane kui ka lühinägelik. Ebaõiglane, sest teistele kriisilaenu saanud riikidele seesugust nõudmist ei esitatud. Lühinägelik, sest minnes hoiustajate raha kallale, kõigutatakse peamist tuge, mis rahaliitu hoolimata kriisist püsti on hoidnud – usaldust. Juriidiliselt võib küll tõmmata selge vahe hoiustekaitse põhimõtte ja ühekordse maksu vahel, kuid inimestel, kelle pangaarve järsku väiksemaks jääb, vaevalt on tahtmist juriidilistesse nüanssidesse süveneda. Kardetakse pangapaanika levimist naaberriikidesse ja olukorra eskaleerumist, mis võib seada ohtu eurotsooni stabiilsuse ja paneb löögi alla kogu töö, mida on seni eurotsooni stabiliseerimisel tehtud.
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2013/03/17/1643078t1h1563.jpg)