Kallas: Eesti võiks käia välja uue ELi aluslepingu idee

Siim Kallas.

FOTO: Peeter Langovits.

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles täna riigikogus peetud kõnes, et ELi  probleemid saab ületada vaid siis, kui selgemini kokku leppida, kust jooksevad liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi otsustuspiirid. Eesti võiks teha jõulise sammu oma 2018. aasta eesistumisperioodi ajal ning käia välja uue ELi aluslepingu idee, leiab Kallas.

Kallas ütles täna Euroopa föderaliseerumise teemalisel arutelul, et näeb Euroopa Liidus rida lahendamist vajavaid probleeme, mille puhul võiks valitsemise koondamine olla üks lahendus.

Esiteks on liidus eriarvamused, kas tähtsam on liikmesriikide tahet esindav Euroopa Liidu nõukogu või Euroopa Parlament. Viimases on kasvamas selline rühm, mis pooldaks osade ELi organite muutumist riikide suhtes ülimuslikeks. «ELis eksisteerib praegu kaks paralleelset legitiimsust – Euroopa Liit ja rahvuslikud parlamendid. Nende vahekord on segane ja tuleb kiiresti korrastada,» ütles Kallas.  

Teiseks on ebaselge, kes annab ELile ülesanded, mida täita. «See tuleneb eelkõige aluslepingust ehk Lissaboni lepingust, mis on segane ja laialivaguv dokument. Poliitiline kontroll püstituse üle on segane ning on liiga palju ülesandeid, mis on võetud ELi tasemel täitmiseks. Segane ülesannete püsitus annab omakorda pidevalt alust kriitikaks ELi suunal.»

Riike tuleb juurde, teemasid tuleb juurde, dokumendid lähevad aina paksemaks ja neis on aina rohkem detaile. Paljud inimesed ütlevad juba praegu, et järgmist ELi eelarvet nii enam ei tee.

Kallas järeldas, et EL vajab uut aluslepingut ning pani ette riigikohtu esimehe Märt Raski idee, et Eesti võiks 2018. aasta eesistumise jooksul käia välja tõhusama aluslepingu.  

Vohav bürokraatia mustab kogu liidu mainet

Kallas kirjeldas, et Euroopa Liidus tehakse palju suuri kokkuleppeid, aga samas sisuliselt rikutakse neid suure hulga eranditega, millega kaob esialgne kokkulepete mõte. On valdkondi, kus juhtimise ja kontrolli koondamine aitaks Kallase meelest liidule kaasa.

«ELi eelarve kujunemisest ja kasutamisest on tavakodanikul võimatu aru saada - see on suur ELi maine kahjustaja. Eelarve sõltub paljudest eri pooltest. Tagajärg on see, et vähendatakse ühiste ülesannete rahastamist ja jaotatakse lihtsalt raha ümber. Kokkulepete elluviimisteks on vaja tõhusta riikideülest mehhanismi,» leidis Kallas.

Näide riikide mannetusest otsuseid teha avaldub Kallase sõnul praegu ka nõukogudes. «Sageli ministrid kohale ei tule, neid asendavad ametnikud, kellel pole otsuste tegemiseks mingit poliitilist manööverruumi. Nad on kutsutud ainult esitama kahtlusi ja vastuväiteid. Mugav on olla alguses kõige vastu ja siis vaadata, mida Saksamaa ja Prantsusmaa teevad, ja siis otsustada,» kirjeldas ta.  

Rivaliteet riikide ja ELi vahel tekitab arutut dubleerimist. Näiteks on otsustatud luua liidu riikide peale mitmeid ühisasutusi kulude kokkuhoiuks. «Tulemus on aga see, et ühisasutus küll luuakse, aga kohalikke asutusi ei vähendata.»

Otsustussfäärid selgemaks

Kallas ütles, et konkreetselt ei räägi uue aluslepingu loomisest Euroopas veel keegi, ent palju räägitakse vajadusest see luua. Eriti tuntakse sellest puudust neis ringkondades, kelle ülesandeks parandada Euroopa Liidu rahanduslikku juhtimist.

Kallas on seda meelt, et nii ELi keskvõimule kui ka liikmesriikidele tuleb leida oma legitiimsussfäär. «Ma ei näe praegu, et föderaalne pool saaks asendada liikmesriikide otsustavat rolli ELis. Tuleb leida lahendus, kus mõlemad oleks legitiimsed ja saaks koos töötada.»

Riikidele peab jääma oma vastutus just seepärast, et peatada liidu bürokraatlik ülekoormamine. «Riike tuleb juurde, teemasid tuleb juurde, dokumendid lähevad aina paksemaks ja neis on aina rohkem detaile. Paljud inimesed ütlevad juba praegu, et järgmist ELi eelarvet nii enam ei tee,» ütles Kallas.

Tagasi üles