Möödunud laupäeva hommikul kogunesid viie Ida-Harjumaa vabatahtliku komando liikmed Kolga komandosse. Kavas oli autoavariide puhul tegutsemise õppepäev.
Galerii: vabatahtlikud päästjad harjutasid tegutsemist autoõnnetuse korral
19. märts 2013, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku said Aegviidu, Kuusalu, Neeme, Kaberneeme ja Kolga vabatahtlikud.
Kuigi vabatahtlikke päästjate väljasõiduplaanis pole avariidele reageerimist ehk siis neid autoõnnetuste puhul välja ei saadeta, on paljud mehed ja naised sattunud siiski avariiolukordi lahendama.
Omavahelistes juttudes tuli välja, et nii Neeme kui Aegviidu priitahtlikud on mitmel korral osalenud autoõnnetuste lahendamisel. Aegviidu päästjad on käesoleval aastal näiteks autoõnnetusele välja sõitnud kahel korral. Üks neist Aegviidu lähedal, Piibe maantee kurvilisel lõigul toimunud ränkade tagajärgedega kahe veoauto kokkupõrge. Kõikidel juhtudel olid vabatahtlikud sündmuskohal esimesena.
Kuna elu on näidanud, et vabatahtlik pääste satub liiklusavariidele igal juhul ning omas piirkonnas tihti ka enne elukutselisi siis on oluline osata sündmuskohal kiiresti reageerida ja tõhusalt abi anda. See tähendab oskusi anda kannatanule esmaabi, aidata ta vajadusel autost välja ja kustutada süttinud liiklusvahend.
Ühe vabatahtliku pääste liiklusõnnetustele mittekaasamise põhjusena on korduvalt välja toodud vajalike vahendite, täpsemalt öelduna hüdrauliliste lõikevahendite puudumine.
Komplekt lõikevahendeid maksab mitmeid tuhandeid eurosid ning enamiku priitahtlike varustuses neid tõesti ei ole. Samas piisab suurema osa autoõnnetuste puhul kannatanu kätte saamiseks ka palju vähem maksvatest ja töökindlatest vahenditest.
Millistest võimalustest on jutt, räägiti laupäevasel koolitusel kolmekümnele kohale tulnud vabatahtlikule.
Koolitaja Gert Tederi sõnul pole alati vaja kallist tehnikat. Loomingulisust, tehnilist taiplikkust ja käterammu kasutades saab ka paarsada eurot maksva spetsiaalkangi, suure haamri ja ketaslõikuri abil enamiku autouksi ja kapotte lahti.
Kolga vabatahtlike pealiku Jüri Kaljuranna poolt komandohoovile organiseeritud nelja autovraki peal harjutati laupäeva pärastlõunal kannatanule ligipääsemiseks vajalikku autode lammutamist ja tulekahju kustutamiseks olulist kapottide avamist.
Koolituse läbinud vabatahtlikke ei saa pidada avariide spetsialistideks. Küll aga arutlesid paljud mehed juba koolituse käigus sellest, milliseid olemasolevatest vahenditest saab autoõnnetuste puhul kasutada ja mida veel juurde oleks vaja hankida.
Turvalist ja liiklusohutut kevadet kõigile. Ning kui eelnimetatud komandode ümbruses teiega siiski autosõidul õnnetus juhtub võib loota, et abi saabub kiiresti.