Tiit Tuumalu: oh sa tont!

Tiit Tuumalu Foto: Peeter Langovits

Üks tont külvab hirmu filmirahva õue peal. Isegi Andres Maimik – kunagine uljas dokumentalist, kes ei kartnud vanakuradit ennastki – on ehmunud ja hädaldab kolleegide ees nagu Imelik muiste: «S-seal akna taga on keegi! See pole sugugi inimese nägu! Punane, punane ja silmavalged välguvad!» Selle asemel, et tont laulu sisse panna nagu nooruses, kui sündis lühimängufilm «Tabamata ime» – siiani sädelev eesti filmipoliitika ja -elu satiir –, kutsub ta üles andma allkirju, et tont kehtetuks tunnistada.

 

Nali naljaks, parajaks farsiks, et mitte öelda inetuks, väiklaseks ja liiga isiklikuks aga kindlasti on Eesti Filmi Instituudi – siinse filmikunsti peamise rahastaja – uute juhtide valimisega seotud intriig, millest avalikkuse ette on jõudnud vaid, ja õnneks, jäämäe pealmine osa, viimastel nädalatel muutunud küll.