Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi ütles riigikogu aseesimeeste valimise tulemusi kommenteerides, et ilmselt tegid keskerakondlased Jüri Ratase toetamiseks koalitsioonisaadikutega tihedat lobitööd.
Tamkivi: Ratase toetuseks tehti tihedat lobitööd
21. märts 2013, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki Eiki Nestori kandidatuuri üles seadnud sotsiaaldemokraatidel on parlamendis koos demokraatide ühenduse liikmetega rohkem kohti kui Keskerakonnal, säilitas Ratas täna reformierakondlase Laine Randjärve kõrval siiski riigikogu aseesimehe koha. Randjärve toetas 38, Ratast 31 ja Nestorit 28 riigikogu liiget, mis tähendab, et Ratas sai koalitsioonist 10 ja Nestor neli lisahäält.
Tamkivi ütles Postimehele, et on raske öelda, kes koalitsioonisaadikutest toetas aseesimeeste valimisel Ratast ja kes Nestorit, sest hääletus oli salajane. «Öelda võib ainult seda, et ilmselt on tehtud väga tihedat tööd riigikogu saadikutega ükshaaval. Mingisuguseid erakondade tasandil kokkuleppeid ei ole olnud, seda ma võin kinnitada,» lausus ta.
Tamkivi on enda sõnul rahul, et koalitsioon säilitas nii riigikogu esimehe kui esimese aseesimehe koha, kuigi reformierakondlane Randjärv sai prognoositust vähem ehk 38 häält. «Ei saa öelda, et mul mingit suurt kahjutunnet oleks. See eesmärk, mis oli seatud, sai ju täidetud, kuigi arvasime, et häältesaak on natuke teistsugune,» ütles ta.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) saadikurühma aseesimehe Toomas Tõniste sõnul ei ole riigikogu hommikuse istungi järel arutatud, kes aseesimeeste valimistel opositsiooni kandidaate toetas. «Me ei ole seda teemat arutanud, vähemalt mina küll ei ole. Eks igaüks mõlgutab natukene mõtteid, kus või mis, ja võib-olla näeb mingeid vandenõuteooriaid. Aga salajase hääletuse «võlu» ongi selles, et vahel tuleb tulemus, mida ei osata oodata,» rääkis ta Postimehele.
Ta nentis, et on ka ise kuulnud spekulatsiooni, nagu oleks Keskerakond koalitsioonist hääli saanud lubaduse vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu teist lugemist mitte venitada. Küsimusele, kas selliseid kokkuleppeid võib olla tehtud, vastas Tõniste, et ei usu. «See on nii ja naa teema, me oleme ööistungeid pidanud ja on päris lõbus ja tore olnud. See võib-olla ei olegi nii väga probleem,» lisas ta.
Enne aseesimehi valiti riigikogu esimeheks tagasi IRLi kuuluv Ene Ergma, kelle poolt oli 81 ja vastu 13 riigikogu liiget. Ergma on riigikogu juhatusse kuulunud alates 2003. aastast. Lisaks riigikogu esimehena töötatud üheksale aastale oli ta 2006. aastast 2007. aasta kevadeni riigikogu teine aseesimees. Uue juhatuse volitused kestavad ühe aasta.
Võimuliitu kuuluval Reformierakonnal on riigikogus 33 ning Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL) 23 kohta. Keskerakonnal on parlamendis 21, SDE-l 19 ja demokraatide ühendusel viis häält.