Enne Barcelonasse sattumist töötasin kuu aega ehitusel Vélez-Rubios, mis on üks väike küla lõuna pool (Andaluusias – toim). Pidasin seal vastu ainult kuu, sest esmalt oli minu jaoks kerge kuumašokk minna Eesti 24-kraadisest suvest Lõuna-Hispaania 45-kraadisesse suvesse. Otsuse sealt lahkuda võtsin vastu, kui ühel hommikul ehitusele minnes kummuli ämbri üles tõstsin ja selle alt susiseva ussi leidsin.
Tellijale
Tõsimeelsetel eestlastel on hea kuulsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siis sai küsimuseks, kuhu minna, ja otsustasin Barcelona kasuks. Kõik see juhtus 2004. aasta suvel, kui Eesti oli just ELiga liitunud. Et midagi Hispaanias teha, oli aga vaja ka elamis- ja tööluba hankida. Oli aeg, mil Eesti ja teised viimati ELiga liitunud riigid olid «katseajal» ning minu elu ei lihtsustanud see mitte kuidagi.