BELvue jutustab lõhestatud riigi lugu

Evelyn Kaldoja
, välistoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotojäädvustus ilusast ajastust: kübaratega belglased Ostendis päikesevanne võtmas. Aasta oli 1895.
Fotojäädvustus ilusast ajastust: kübaratega belglased Ostendis päikesevanne võtmas. Aasta oli 1895. Foto: Belvue muuseum

Kui Belgia just vahepeal pooleks ei murdu, on sellel riigil 17 aasta pärast lootust tähistada oma 200. sünnipäeva. Belglaste ajaloole pühendatud BELvue muuseum Brüsselis tekitab aga tunde, et võib-olla pole see rahvas tõesti omavahel nii tugevalt rahvuseks sidustatud, et oodata veel ka teise koos püsitud aastasaja pidustusi.

Tegu pole mitte rahvamuuseumiga, kus väljas ka kapad ja rahvariided 19. sajandi Euroopa rahvuste ärkamisele eelnenud ajastust, vaid selgelt Belgia kuningriigi teemalise ekspositsiooniga. Ehk siis null-punktiks on katoliikliku Lõuna-Hollandi mäss ja eraldumine Hollandi krooni alt.

Mitte mingil juhul ei saa väita, et BELvue eiraks Belgia ühiskonnas kohe algusest tooni andnud lõhestumisi. Näiteks on üles tähendatud jõujoonte muutused konservatiivsete väärtuste eest seisnud kiriklike ja liberaalsete poliitiliste jõudude vahel. 20. sajandi algusest lisanduvad poliitilistesse mängudesse tolleks hetkeks juba tugevalt industrialiseeritud Belgia töölisklassi hääli peibutavad sotsialistid, kelle vastu omakorda organiseerub kristlike väärtustega tööliskond.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles