Juhtkiri: riikliku ja kohaliku hüve konflikt

Koolide-omavalitsuste ja ministeeriumi vaheline vägikaikavedu haridusreformi eel on toonud õpetajate jaoks kaasa ebaselguse palkade suhtes. Läinud aastal välja räägitud ja jaanuarist jõustunud palgatõus hakkab lõpuks ka suuremate omavalitsuse õpetajateni jõudmas, kuid segadusi kaasneb sellega rohkem kui varem.

Ebaselguse põhjuseid võib näha segases olukorras, mis reformieelses koolisüsteemis valitseb. Olukord, kus ministeerium püüab rahaga survestada haridusvõrgu korrastamist – näiteks koolide sulgemise otsuseid – ning omavalitsus ja kool püüavad leida võimalusi nende säilitamiseks, on toonud paratamatult kaasa rohket kombineerimisvajadust.

Samal ajal on kava muuta tulevast aastast koolide rahastamise põhimõtteid teinud koolijuhid ettevaatlikuks. Teada on, et need muutuvad, ent kuidas täpselt, selles selgust veel ei ole. Koolijuhtide seisukohast on selge üks: neilt nõutakse, et nad peavad olema ka uutes rahastamistingimustes võimelised kooli majandama. Teadmatus tuleviku ees ei luba jätkuvat stabiilset rahastamist loota, aga kord juba lepingusse kirjutatud palka on raske kahandada. Seetõttu kiputakse minema lisatasude maksmise teed, kuid et nende suurus sõltub mitmetest teguritest, ei ole õpetajatel täit kindlust, kui suur palk pangakontole parajasti laekub.