Riigikohtu halduskolleegium jättis täna rahuldamata Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare ning ettevõtja Aleksander Kofkini prokuratuuri vastu esitatud kaebused.
Riigikohus ei rahuldanud Savisaare ja Kofkini kaebust
22. märts 2013, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu teatel nõustus halduskolleegium madalama astme kohtutega, et kaebused prokuratuuri kohtueelse menetluse toimingutele tuleb lahendada kas riigiprokuratuuris või maakohtus, mitte aga halduskohtus.
Kaebajad taotlesid halduskohtust Savisaare tegevuse suhtes algatatud kriminaalmenetluses Šveitsi esitatud õigusabipalve tagasivõtmist, selle alusel saadud teabe kasutamise keelamist ning õigusabipalves esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Samas palusid kaebajad, et kohus tuvastaks õigusabipalves esitatud väärtushinnangute õigusvastasuse ning mõistaks välja mittevaralise kahju hüvitise.
Riigikohtu hinnangul ei ole halduskohtul võimalik tuvastada asjaolusid, mille uurimiseks on kriminaalmenetlust alustatud, ning vaid riigiprokuratuur ja maakohus saavad uurimiskaebemenetluses hinnata, kas prokuratuuril oli kriminaalmenetluse alustamiseks piisav kahtlus ja sellest tulenev õigus esitada õigusabipalve. Kohus märkis, et kuni kriminaalasja kohtueelne menetlus ei ole lõppenud või õigusabipalve õigusvastasust ei ole uurimiskaebemenetluses tuvastatud, ei saa halduskohus arutada ka õigusabipalve õigusvastasusele tuginevat kahju hüvitamise nõuet.
Kaebajad leidsid, et uurimiskaebemenetlus ei taga isikute õiguste piisavat kaitset. Halduskolleegium viitas riigikohtu senistele seisukohtadele, mille kohaselt tuleb menetlusnormide vastavust põhiseadusele hinnata seadusega ettenähtud menetluses, antud juhul uurimiskaebemenetluses.
Savisaar ja Kofkin alustasid kohtuteed 18. oktoobril, kui esitasid Tallinna halduskohtule kaebuse Põhja ringkonnaprokuratuuri õigusabipalve peale, mis saadeti üle-eelmise aasta algul Šveitsi õiguskaitseasutusele, et saada Savisaare ning tema laenuga seotud inimeste ja firmade kohta andmeid.
Kofkin viitas kohtusse pöördumise võimalusele juba septembris, öeldes, et prokuratuuri poolt välisriikidesse saadetud teave Savisaarele või mõnele teisele Tallinna linnavalitsuse ametnikule pistise või altkäemaksu andmise kohta või osalemise kohta rahapesus on ebaõige ja tema isikut laimav.
Kofkin kinnitas toona Tallinna linnavalitsuse ajalehes Pealinn, et kui välisriikidele edastatakse kirjalikus vormis tõe pähe laimu, on ta sunnitud enda kaitseks ja valeväidete ümberlükkamiseks kasutama kõiki meetmeid, mida rahvusvaheline õigus vaba riigi kodanikule võimaldab.
Prokuratuur alustas Savisaart puudutavat kriminaalmenetlust rahapesu käsitleva paragrahvi alusel 2011. aasta 3. veebruaril ning 9. veebruaril esitati Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotlus.
Kriminaalmenetlusest andis eelmisel suvel teada Savisaar ise, kui kritiseeris Kesknädalas prokuratuuri kirjavahetust Šveitsi ametivõimudega, nimetas kirjades tema kohta esitatud fakte valeks ning ütles, et tegu, mille ta on väidetavalt toime pannud, ei oska prokuratuur oma pöördumistes kirjeldada. Kesknädala andmetel kuulis Savisaar käimasolevast kriminaalmenetlusest Šveitsist.
Lehe teatel märgiti õigusabitaotluses näiteks seda, et Kofkin võib olla andnud Savisaarele ebaseaduslikult raha, et võita vorstikioskite konkurss, püstitada kooskõlastuseta kioskid ja need tagantjärele seadustada ning lihtsustada ka hotelliehituse käiku ja seadustada kõrvalekaldeid ehitusnõuetest.
Samuti kirjeldati Kesknädala andmetel taotluses, kuidas ja kust on Savisaar saanud Siim ja Sulev Seppiku firmade kaudu laenu. «Jutt käis 173 000 eurost, mille laenamise deklareerimisega hilinemise eest Savisaart trahviti,» märkis leht augusti lõpus.
Savisaar on varem öelnud, et võttis laenu 2009. aasta oktoobris oma toonase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegadele kuuluvalt osaühingult ning maksis selle tagasi detsembris. Võla tasumiseks võttis ta enda sõnul laenu Liechtensteini ärimehelt ja juristilt Peter Kaiserilt. Toona ütles ta, et laen on võetud kaheksaprotsendilise intressiga kaheksaks aastaks.
173 551 euro suurune võlgnevus püsib Savisaarel majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt ka praegu, lisaks on tal teinegi, 33 848 euro suurune eraisikult võetud laen. Selle laenu taga on Kofkin, kes kinnitas septembris, et on andnud Savisaarele laenu ning toetanud ka nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tegeles trüki- ja kirjastustegevusega.
Kriminaalmenetluse seotusele Šveitsis asutatud fondiga on viidanud ka Savisaar ise. Tema sõnul loodi fond tsentristliku maailmavaate ja sellekohase kirjanduse väljaandmise toetamiseks 1997. aastal ning on praeguseks tegevuse lõpetanud.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder on öelnud, et õigusabitaotlusega seotud kriminaalasja menetlus jätkub ja seni pole kellelegi kahtlustust esitatud. Tema sõnul on praeguseks Eesti õigusabitaotluse rahuldamist toetanud kõik Šveitsi kohtuastmed ja viimane osa taotluse põhjal välja antud dokumentidest saabus Eestisse oktoobri alguses.
Veel nädala eest ütles ta, et prokuratuuril pole praeguse seisuga võimalik menetluse kohta midagi uut avaldada.