Tiido: Eesti toetuskiri Iraagi sõjale kirjutati valmis Washingtonis

Harri Tiido.

FOTO: Peeter Langovits

Eesti sattumine Iraagi operatsiooni toimus enam kui kaheldavatel alustel, ent tõenäoliselt annaks ta ka täna poliitikutele sama nõu nagu 10 aasta eest, ütles diplomaat ja toonane Eesti suursaadik NATO juures Harri Tiido.

Tiido meenutas täna Iraagi sõja teemalisel konverentsil Tartus, et oli toona Eesti suursaadik NATO juures ja nägi sündmusi lähedalt. Need võib kokku võtta nii, et operatsioonil osalemiseks puudus vajalik juriidiline alus.

«Osalemise formaalseks aluseks oli Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Colin Powelli esinemine ja tema esitatud väidetavalt kindlad tõendid. Selle järgnes kaheksa NATO välisministri kiri, milles avaldati toetust USAle. Sel ajal juba suhtlesid meiega ameeriklased, kes sondeerisid pinda, kas meie toetus oleks võimalik,» meenutas Tiido.

Vahetult pärast «kaheksa kirja» sai Eesti palve kirjutada alla nn Vilniuse kirjale, mis väljendab Albaania, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Makedoonia, Rumeenia ja Slovakkia toetust sõjalisele sekkumisele Iraagis.

Kallas küsis minult, mis on tagajärg. Ma ütlesin, et kui me allkirja ära võtame, siis liigub meie suunas üks suur haamer, kui jätame, liigub meie suunas potentsiaalselt palju väikeseid haamreid.

«See kiri koostati Washingtonis. Seda ei ole kusagil ametlikult kirja pandud, aga ma söön oma mütsi ära, kui seda ei teinud valmis Bruce Jackson (USA NATO komitee toonane president – O.K.) Kirja sõnastuses märgiti, et Colin Powell esitas veenvaid tõendeid. Mina sellega nõus ei olnud, pakkusin, et märgime, et ta esitas lisatõendeid. Aga kiri oli juba n-ö trükis.»

Eestil tuli NATOsse mittekuuluva riigina kiiresti pool valida. «Küsimus oli selles, kas võtame Eesti sellest kirjast välja. Helistasin (peaminister) Siim Kallasele, ütlesin, et kiri on üle pingutatud. Kallas küsis, mis juhtub kummalgi juhul. Ma ütlesin, et kui me allkirja ära võtame, siis liigub meie suunas üks suur haamer, kui jätame, liigub meie suunas potentsiaalselt palju väikeseid haamreid,» meenutas Tiido. Kallas otsustas, et väikesed haamrid on leebem variant.  

Ära usalda pimesi

«Õppetund on see, et ära usalda pimesi, mida suurriik räägib. Tegelikult on praeguseks teada, et Colin Powell esitas eksikke andmeid,» ütles Tiido. «Teine õppetund on see, et kui liitlane teeb toetusavalduse palve, siis tuleb kehtestada mängureeglid, kuidas toetust avaldatakse.» Samamoodi tuleb enne kokku leppida ka väljumisstrateegias.

Vilniuse kirjas osalemise tulemus Eesti jaoks oli see, et osa ELi liikmesriike olid Eesti suhtes väga kriitilised, eesotsas Saksamaa ja Prantsusmaaga. Tagantjärele on Iraagi osas meelt muutnud ka teised osalenud riigid. Näiteks mõistis Taani praegune valitsus hukka eelkäijate kümme aastat tagasi tehtud kiirustatud otsuse Iraagi sõjalisel operatsioonil osaleda, nimetades selle põhjusi alusetuks ja osalemist veaks.

Samas ütles Tiido, et Iraak oli välispoliitiliselt Eesti jaoks ukseavaja. «See oli meie riigi mainele kasulik – saime Iraagis osalemise pöörata kasuks eesti välispoliitiliste ambitsioonide toetamisel maailmas. Suure tõenäosusega oleks ma andnud peaministrile ka täna samasuguse soovituse Iraagi osas, nagu andsin 10 aastat tagasi.»

Tagasi üles