«On üks vana lugu, mis räägib töölisest, keda kahtlustatakse varastamises. Igal õhtul, kui ta vabrikust väljub, kontrollitakse hoolikalt käru, mida ta enda ees lükkab. Valvurid ei leia midagi. Käru on tühi. Kuni lõpuks taibatakse, et tööline varastab kärusid ...»
Olen selle loo laenanud Slavoj Žižekilt, kes kasutab seda oma vägivalla analüüsile pühendatud raamatus («Violence: Six Sideways Reflections») näitamaks, et kui ise asjas sees olla – näiteks vabrikus töötada –, võib juhtuda, et kaob kaineks analüüsiks vajalik distants.