Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/05/11766255t1h6f6c.jpg)
/nginx/o/2013/03/22/1652466t1he9f4.jpg)
Meie kõigi jaoks olulisi otsuseid tegeval ametnikul peaks olema vähemalt magistrikraad, kohale valimisel ja töö tasustamisel võiks doktorikraad anda lisapunkti. Oleks loomulik, et maksumaksja poolt kinnimakstav filosoofiadoktor on teretulnud oma teadmisi rakendama riigivalitsemise taseme tõstmise huvides.
Kõrgharidusreformi lahtiharutamine on seni valdavalt keskendunud ülikooliõppe esimesele faasile – bakalaureuseõppele. Akadeemilise hariduse kõrgeim aste, doktoriõpe, on jäänud vaateväljast eemale. Miks? Küllap mängib oma rolli tõsiasi, et doktorante on mitu korda vähem ning nad on Eesti ülikoolisüsteemis näiliselt paremini turvatud kui madalamate haridusastmete tudengid. Tegelikult pole doktoriõpe sugugi probleemitu ning selle korraldus ja väljundid vajavad kindlasti jätkuvat diskussiooni.