Kelm rääkis end ise pistiseskeemiga vanglasse

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kelmist ettevõtja katse näidata keskkriminaalpolitsei üht juhtiv­ametnikku altkäemaksu võtjana lõppes hoopis talle endale vanglakaristusega.

Ago Leis.

FOTO: Erakogu

Teisipäev, 19. märts Tallinna kesklinna tuntud hotelli fuajees. Kriminaalses maailmas mõnevõrra tuntud kalaärimees Marko Loim ja keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo talituse juht Ago Leis ajavad omavahel tõsisel moel juttu. Aasta aega Tallinnas pidevate finantsprobleemide eest põgenev 36-aastane Loim räägib, kuidas kohalikud kurjategijad teda võlgade tõttu tülitavad ja et ta vajab politseilt turvalisuse tagamiseks abi. Leis selgitab Loimile, kuidas politsei saab teda häda korral aidata. Kasvõi sellega, et lähim politseipatrull jõuaks võimalikult kiiresti mehe kodu juurde.

Vestluse käigus üritab Loim Eesti tuntuimate kriminaalpolitseinike hulka kuuluvale Leisile sokutada eurosid täis ümbrikku. See olevat tänutäheks Leisi osavõtlikkuse eest. Leis lükkab ümbriku resoluutselt tagasi ja ütleb, et tema kohus ja töö ongi inimesi aidata.

Jutuajamine lõppeb ja Loim astub hotelli peauksest välja. Sealsamas vahistavad ta kaitsepolitseinikud, kelle Loim oli ise kohale kutsunud, et näidata, kuidas üks keskkriminaalpolitsei raudvarasid temalt altkäemaksu võtab.

Umbes nii võib kirjeldada mõne päeva taguseid sündmusi, mille kiire lõppakordina saadeti kelmist Loim neljapäeval hoopis ise trellide taha. Ehkki esialgu oli kaitsepolitsei neile antud info põhjal seadnud sihiku hoopis mujale – nimelt vajas kontrollimist info, nagu võiks keskkriminaalpolitsei juhtiv­ametnik Leis olla korrumpeerunud. Just seda väitis kapole Marko Loim.

Selge ei altkäemaksule

Riigiprokuratuur hankis Loimi ja Leisi kokkusaamise filmimiseks ja pealtkuulamiseks kohtult loa. Loim oli uurijaile lubanud, et lisaks raha andmisele võtab ta kohtumisel jututeemaks varasemad juhud, kui Leis on altkäemaksu võtnud.

Ent see, mida hotellis peetud vestlust vahetult jälginud kaitsepolitseinikud ja riigiprokurör kuulsid, oli kõike muud kui altkäemaksu võtmine või siis varasematest juhtumitest rääkimine. Mida korruptiivset Loim oma vestluspartneriga ka ei üritanud, sai ta Leisilt selgesõnalise eitava vastuse.

«Ausalt öeldes hakkas mul sel hetkel Ago Leisi ees inimlikult isegi veidi piinlik selle menetluse pärast, aga töö on töö,» tunnistas uurimist juhtinud riigi juhtivprokurör Heili Sepp eile Postimehele. Organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele spetsialiseerunud Leis on riigiprokuratuuri aastatepikkune hea koostööpartner.

Seda intrigeerivam tundus 14. märtsil kaitsepolitseisse Leisi kohta kuriteokaebuse teinud Marko Loimi jutt, ja seda tuli igal juhul kontrollida. Nii kõrge jälitusametniku võimalik seotus korruptsiooniga pole sugugi igapäevane, isegi mitte iga-aastane lugu.

Loimi kaebus kaitsepolitseile oli konkreetne: ta olevat andnud Leisile kahel korral (eelmise aasta aprillis ja tänavu jaanuaris) altkäemaksu. Mõlemal juhul 1500 eurot. Ühel korral olevat raha olnud helesinises ümbrikus. Raha olevat makstud vastutasuna politsei kaitse eest.

Loimi lähiminevikku arvestades tundus jutt esialgu usutav. Aastaid kalaäris tegutsenud mehel olid viimasel ajal pidevalt rahaprobleemid. Võlgade tõttu otsisid teda taga nii kohalikud inkassofirmad kui ka kurjategijad.

Skeemi põhjus aimatav

Kelmi kuulsusega mehel oli ilmselt kasulik näidata, et tal on politseiga head suhted. Seetõttu oli Loim juba varem mitu korda Ago Leisiga info vahetamiseks kohtunud. Mis aga ajendas Loimi eelmisel nädalal kaebusega kaitsepolitseisse minema, seda võib vaid oletada. Tõenäoliselt oli selleks soov kõrget politseiametnikku töölt kõrvaldades end kuritegeliku maailma silmis rehabiliteerida.

Kuna Loim oli enne kaposse ilmumist jõudnud mujalgi Leisi äraostmisega kelkida, oli kapol tema väidete kontrollimisega tõsi taga. Selleks alustati juba samal päeval Leisi suhtes kriminaalmenetlust ja kavandati edasine tegevus. «See võis algusest peale tunduda küll kahtlane, kuid neid väiteid tuli igal juhul kontrollida,» ütles juhtunu uurimisega seotud kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Heldna.

Viis päeva hiljem lõppes kogu skeem Loimi jaoks aga täieliku läbikukkumisega. «Ta lootis kuni viimase hetkeni, et äkki Leis ikka võtab meie silme all selle raha vastu ja tal lähebki kõik õnneks,» ütles Heldna. Tema sõnul on juhtunu seda erakordsem, et kurjategija üritas süüdi lavastada politseiametnikku, kelle senine renomee on laitmatu. «Selle inimese kohta pole varem tehtud ühtegi vihjet tema võimaliku ebaaususe kohta,» lisas kaitsepolitsei peadirektori asetäitja.

Juhtivprokurör Heili Sepp nimetas juhtumit ainulaadseks. «Mina ise ei tea ühtegi teist sarnast kaasust, kuid üks minu kolleeg teadis mulle rääkida umbes sarnasest ammusest loost Tartus,» ütles Sepp.

Lõpptulemusena peab Loim väljamõeldud skeemi tõttu hoopis ise vangi minema. Harju maakohus mõistis talle valekaebuse esitamise ja võimuesindaja laimamise eest kümnekuulise vangistuse. Kuna kuriteo sooritamise ajal oli Loim vabaduses tingimisi, määrati tema lõplikuks vangistuseks ligi kolm aastat.

Nimelt oli Harju maakohus mõistnud Loimi juba mullu sügisel tingimisi süüdi kelmuses. Loim kõrvaldas koos tuttavaga kalaäris 176 141 euro väärtuses vääriskala ja müüs selle ühe teise ettevõtte kaudu edasi. Samuti lasi ta 2010. aastal oma autole alla panna 23 080 krooni väärt rehvid ja palus arve saata firmale, kus Loimist ei teatud midagi.

Tagasi üles