Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/03/25/1657024t1h2f10.jpg)
Supilinnas, Karlovas, Ülejõel ja mujalgi Tartus torkavad tänavanurkadel silma lõigatud nurgaga majad. Kas see oli moevool või ärinipp?
Lõigatud nurk on 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul levinud arhitektuurivõte, selgitas muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonna nõunik Mart Siilivask (pildil). Uhkematel majadel oli ka nurgatorn või erker ehk hoone seinast eenduv katusega osa teisel või kõrgemal korrusel. Esinduslikumaid näiteid sellistest majadest on 1895. aastal Rüütli ja Munga tänava nurgal (Rüütli 15 / Munga 5,7) valminud Frischmuthi pagariäri.