Riigikogu nimetas Alar Karise uueks riigikontrolöriks

Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks.

Karise nimetamist toetas salajasel hääletusel 76, selle vastu oli neli ja erapooletuks jäi kolm riigikogu liiget.

Enne hääletust esines riigikogus lühikese ettekandega ka Karis ise. Ta avaldas veendumust, et riigikontroll ei tööta mitte ainult meediale või opositsioonile, mistõttu saaksid just valitsuserakondi esindavad parlamendiliikmed näidata tema hinnangul üles suuremat huvi riigikontrolli auditite arutelul.

Karis pidas oluliseks arendada koostööd riigikogus 2004. aastal loodud riigieelarve kontrolli erikomisjoniga ning pidas arutelu väärivaks ka komisjoni hiljutist initsiatiivi töötada välja oma raport riigikogule. Tema sõnul on see üks variant, kuidas riigikontrolli tulemusi veelgi paremini avalikustada.

On imelihtne süüdistada praegust, eelnevat või ka järgnevaid valitsusi selles, et üks või teine valdkond pole jätkusuutlik, aga see on ebaõiglane juhul, kui ei tehta ettepanekuid ega pakuta lahendusi.

Samuti tuleb tema hinnangul parimal võimalikul viisil kasutada riigikontrolli õigust osaleda valitsuse istungitel. «Siin ma ei mõtle otsest poliitikas osalemist, vaid eelkõige seda, et oleks võimalik sekkuda ja argumenteerida oma seisukohti, neid välja öelda, et võimalikke konflikte ennetada. On imelihtne süüdistada praegust, eelnevat või ka järgnevaid valitsusi selles, et üks või teine valdkond pole jätkusuutlik, aga see on ebaõiglane juhul, kui ei tehta ettepanekuid ega pakuta lahendusi,» kinnitas ta.

Karise sõnul peaks riigikontroll vaatama ka minevikku sedavõrd, kuivõrd see on vajalik tulevikku suunatud otsuste tegemiseks. Tema sõnul tuleb seista selle eest, et auditid oleksid asjatundlikud, et kõik ettepanekud esitatakse mitte silmaklappidega, vaid eelnevalt läbi mõeldult, kas neid on üldse võimalik täita.

«Eluvõõrad seisukohad mitte ainult ei vähenda koostööd auditeeritavatega, vaid taolised ettepanekud vähendavad riigikontrolli usaldusväärsust tervikuna. On selge, et piiratud võimaluste juures tuleb teha valikuid ning fokuseerida tegevus eelkõige kõrgema riskiastmega valdkondadesse riigielus prioriteetsetele küsimustele, mis omakorda ei tähenda, et avalike vahendite kasutamises saaks olema kontrollivaba ruum,» ütles Karis ja lisas, et uuesti tuleks tuua fookusesse valdkonnad, mis on jäänud tähelepanuta või osutunud ebamugavateks, näiteks nagu sisejulgeoleku toimimine, mida pole auditeeritud juba 10 aastat.

Karis pidas oluliseks, et riigikontroll omaks kõrget autoriteeti ka rahvusvaheliselt. Lisaks osalemisele rahvusvahelistes võrgustikes on tema sõnul tähtsad ka otsekontaktid teiste riikide kontrollorganisatsioonidega, eriti lähinaabritega, mis näiteks läbi ühisauditite võimaldaksid riigikontrolli ekspertiisi tunduvalt laiendada. «Ja lõpetuseks. Millist riigikontrolli ikkagi vajab riik? Leian, et toimivat, riigi arengut mõjutavat, laialdaselt aktsepteeritud institutsiooni,» ütles Karis riigikogus.

Ühtegi küsimust saadikud talle ei esitanud ning samuti ei võtnud fraktsioonid sõna läbirääkimistel.

Aastatel 2003–2007 Eesti Maaülikooli ja 2007–2012 Tartu Ülikooli rektorina töötanud Karise nimetamiseks tegi veebruari lõpus riigikogule ettepaneku president Toomas Hendrik Ilves. Tema sõnul on Karis näidanud end kõigis senistes ametites autoriteetse, põhjalikult riigi haldamist ja majandust tundva juhina. «Olen arvamusel, et tegemist on ühiskonnas tunnustatud poliitiliselt sõltumatu inimesega, kellel on piisav juhtimiskogemus,» ütles president toona.

Täna tunnustas ta parlamenti, öeldes, et fraktsioonid ja komisjonid ilmutasid olulise põhiseadusliku institutsiooni juhi kandidaadi arutamisel professionaalsust, põhjalikkust ja erapooletust. «Olen kindel, et päevapoliitilisest erakondlikkusest sõltumatu Alar Karis tegutseb riigikontrolörina pühendunult, kaasaegselt ja tulevikku vaatavalt ning aitab läbi riigikontrolli auditite jõuda Eestil paljudes valdkondades parimate kestlike lahendusteni,» ütles Ilves, tänades ühtlasi senist riigikontrolöri Mihkel Oviiri, kelle kogemused, asjatundlikkus ja riigimehelikkus tagasid tema sõnul riigikontrolli juhtimise stabiilsuse.

Riigikogu nimetas Karise presidendi ettepanekul ametisse viieks aastaks. Senise riigikontrolöri, 2003. aastast sel kohal töötanud Mihkel Oviiri teine ametiaeg lõpeb 6. aprillil ning ta on teatanud soovist minna pensionile.