Parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas täna mitte toetada opositsioonilise Keskerakonna saadikute algatatud põhiseaduse muudatust, mis seadustaks presidendi otsevalimise.
Presidendi otsevalimise eelnõu ei leidnud komisjonis toetust
26. märts 2013, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Rait Maruste sõnul on ettepaneku tagasilükkamise peamine argument see, et põhiseadus näeb ette parlamentaarse riigikorralduse, kus riigipeal on ainult tseremoniaalne, protseduuriline ja moraalse liidri funktsioon.
«Andes riigipeale otsevalimiste kaudu tugeva otsemandaadi, loome potentsiaalse konflikti pädevusvaidlusteks tugeva mandaadi ja tegeliku riigiõigusliku pädevuse vahel. See avab tee rahva ühekordseks rahuloluks valimisvõimaluse osas, kuid ka edasiseks pettumuseks selles, miks president midagi ei tee, või veel halvem, presidendi poolt pädevusväliseks käitumiseks,» ütles Maruste Postimehele.
Tema sõnul on parlamentaarsed riigid osutunud pikemas perspektiivis stabiilsemaks ja vähem probleemseks kui presidentaalsed. «Presidendi otsevalimine eeldaks põhiseadusliku võimujaotuse terviklikku ümberkorraldust, mida eelnõu ette ei näe ja mille järele tänase kogemuse põhjal puudub ka vajadus,» lausus ta.
See avab tee rahva ühekordseks rahuloluks valimisvõimaluse osas, kuid ka edasiseks pettumuseks selles, miks president midagi ei tee.
Maruste lisas, et küll aga võib ja saab parandada kehtivat presidendi valimise protseduurilist korda, millega põhiseaduskomisjon kavatseb eelseisval sügissessioonil ka tegeleda, arvestades muu hulgas rahvakogust tulnud ettepanekuid.
Otsevalimise eelnõu tuleb riigikogus esimesele lugemisele 11. aprillil ning komisjon teeb ettepaneku see tagasi lükata.
Keskerakonna peasekretär, põhiseaduskomisjoni kuuluv Priit Toobal ütles komisjoni otsust kommenteerides, et otsevalimise mittetoetamine näitab võimuerakondade kartust rahva arvamuse ees. «Arvestades, et ka rahvakogus leidis presidendi otsevalimise idee laialdast toetust, siis on eriti näotu, et koalitsioon selle edasisest arutamisest keeldus,» lausus ta erakonna pressiesindaja teatel.
Toobal märkis ka, et presidendi otsevalimine ei tooks kaasa vajadust praegusest parlamendikesksest riigikorraldusest loobuda. Presidendi institutsioon on rahva jaoks eelkõige moraalsete väärtuste ja erakondadeülese sõnumi kandja, lisas ta.
Keskerakondlased märkisid veebruari keskel algatatud eelnõu seletuskirjas, et usuvad Eesti rahva tarkusesse valida riigile vääriline president ning soovivad seetõttu, et parlament loovutaks selle õiguse rahvale. Nende hinnangul vastaks otsevalimise seadustamine ühiskonna ootustele, annaks rahvale lisavõimaluse osaleda riigile oluliste otsuste langetamisel ning lähendaks rahvast riigile. Samuti kinnitasid nad, et peavad oluliseks otsida selles küsimuses poliitilist konsensust.
Eelnõuga soovivad saadikud anda presidendikandidaadi ülesseadmise õiguse nii erakonnale kui vähemalt 10 000 hääleõiguslikule kodanikule. Valituks osutuks kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest.
Presidendi otsevalimine oli ühe punktina kirjas Keskerakonna eelmiste riigikogu valimiste programmis. Vastavaid eelnõusid on erakonna liikmed algatanud riigikogus ka varasematel aastatel, kuid seni pole ükski neist piisavat toetust leidnud.
Põhiseadust on võimalik muuta kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomuliselt ühes koosseisus. Põhiseaduse kiirkorras muutmiseks peab seda lõpphääletusel toetama vähemalt 68, kahes koosseisus muutmiseks aga esmalt vähemalt 51 ja seejärel 61 riigikogu liiget.