IRL: mida arvate ELi ühisest rändepoliitikast?

Tunne Kelam.

FOTO: Mihkel Maripuu.

Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: millised on teie seisukohad Euroopa ühise immigratsioonipoliitika suhtes? Vastavad Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kandidaadid.


Tunne Kelam:

Esmaseks pean Euroopa-sisese migratsiooni edendamist. Olukord, kus ELi


liikmesriikide kodanikel ei ole lubatud teises liikmesriigis töötada, samal ajal, kui kolmandate riikide kodanikele see nn. sinise kaardi alusel võimaldatakse, on skandaalne. Euroopa peab olema avatud kõigile oma kodanikele. Tööjõu vaba liikumise täielik sisseviimine peab olema


lähiaastate prioriteet. Lõuna-Euroopa suureks probleemiks on illegaalne immigratsioon, kus


tuhanded inimesed väljastpoolt Euroopat seavad oma elu ohtu, et jõuda Euroopasse. Me peame endale selle probleemi olemasolu tunnistama, et üheskoos lahendusi leida. Liikmesriikide vaheline solidaarsus ning ühine tegutsemine on väga olulised faktorid selle probleemiga tegelemisel. Euroopa välispiiride tõhus kaitse on siinkohal prioriteediks number üks. Samuti tuleb tihemini koos töötada lähteriikidega, et ennetada illegaalset immigratsiooni. Selge ning inimlik poliitika saamaks võimalust jääda ELi peab käima käsikäes kindla tagasisaatmispoliitikaga.

Marko Mihkelson: See on Euroopa mastaabis väga oluline küsimus. Põhja-Aafrikas ootab
enam kui 2 miljonit inimest täna võimalust illegaalselt Euroopasse pääseda. Viimastel aastakümnetel peamiselt vasakpoolsete edendatud liiga liberaalne immigratsioonipoliitika on mitmel pool Euroopas tekitamas tõsist peavalu. Siin on minu arvates ka Eestil võimalik
aktiivsem olla üleeuroopalistele probleemidele lahendusi leides. Seejuures ei peaks prioriteediks olema mitte varjupaigapoliitika liberaliseerimine, vaid naabruspoliitika tugevdamine.

Andres Herkel: Toetan konservatiivset immigratsioonipoliitikat - ka Euroopa jaoks.

Liisa Pakosta: Euroopas on peaaegu kõikides riikides loomulik iive negatiivne. Samas
on oht, et kuskil toimub mingi katastroof ja mõni Euroopa Liidu liikmesriik võib sattuda ootamatult tohutu immigrantidetulva alla. Seetõttu tuleks vastavat poliitikat küll üha rohkem koordineerida, sest see on suuresti solidaarsuse küsimus - lihtsalt geograafiast sõltuvalt
maanduvad illegaalsed immigrandid täna Itaalia, Malta, Hispaania rannas - kas me peame siis pihku itsitama ja tänama taevast, et meie asume mujal? Aga kui Venemaal juhtuks mingi suur, näiteks looduskatastroof ja meeleheitel hordid tungiksid üle Eesti idapiiri - siis teataksid itaallased, et neid ei koti?! Konkreetsed vastuvõetavate arvud ja isikud otsustab muidugi iga liikmeriik ise, see vist lähiajal eriti ei muutu.

Anna-Greta Tsahkna: Mulle tundub selles küsimuses ühtsetele seisukohtadele jõudmine väga keerulisena, kuna riikide kogemus selles vallas on äärmiselt erinev. Isiklikult pooldan pigem antud küsimuses konservatiivset lähenemist.

Tagasi üles