Analüüs: massirahutuste risk Jõhvis on tõusnud

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik tellis uue ja võimsa veekahuri.
Riik tellis uue ja võimsa veekahuri. Foto: Raigo Pajula

Äsja valminud Ida-Virumaa Jõhvi valla riske käsitlev analüüs leiab, et massirahutuste risk on maakonnakeskuses mõne aasta tagusega võrreldes oluliselt kasvanud.

«Massirahutuste võimalik tekkimine võib eelkõige olla tingitud poliitilistest otsustest, milles käsitletakse muulaste identiteeti ja traditsioone. Samuti võivad ajalooliselt tähtsatel kuupäevadel toimuda kogunemised, mis võivad eskaleeruda massilisteks korratusteks,» vahendab Põhjarannik eelmisel nädalal Jõhvi vallavalitsuses kinnitatud riskianalüüsi.

Dokumendis lisatakse, et majanduslanguse ning suurkoondamiste tõttu on tõenäoline meeleavalduste sagenemine, mis omakorda võivad provokatsioonide tagajärjel kasvada massirahutusteks.

Riskianalüüsis tõdetakse, et selliste mässude tagajärjeks on eelkõige materiaalsed kahjud, mis tekivad, kui vägivaldselt meelestatud mass asub end välja elama mitmesuguste vähemkaitstud objektide peal.

«Välistatud ei ole võimalikud ründed elutähtsate valdkondade - energiavarustuse, transpordi ja kommunikatsiooni infrastruktuuride ja täidesaatva riigivõimu volitusi omavate asutuste vastu,» võtab riskianalüüs kokku massiliste korratuste võimalikud tagajärjed Jõhvis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles